haigeile kuppusid ja laseb neil aadrit, operatsioonidel viibib pesemata kätega, urgitseb haavades alati musta sondiga, sellest on küllalt, et mõista, kui sügavalt ning julgelt ta põlgab arstide meditsiini selle õpetatuse ning pedantsusega.
Oodanud ära, kuni sõrmed värisemast lakkasid, istus arst laua äärde ja kirjutas semstvovalitsuse esimehele kirja: «Lugupeetud Lev Trofimovitš! Kui semstvovalitsus selle kirja saamisel ei vallanda velsker Smirnovskit ega jäta mulle õigust ise endale abilisi valida, pean ma end sunnituks (muidugi mõista mitte ilma kahetsuseta) paluma Teid mitte enam pidada mind N. haigla arstiks ja hoolitseda mulle järglase leidmise eest. Tervitus Ljubov Fjodorovnale ja Jusile. Lugupidavalt G. Ovtšinnikov.» Kirja läbi lugedes leidis arst, et see on lühike ja mitte küllalt jahe. Pealegi oli tervitus Ljubov Fjodorovnale ja Jusile (nii nimetati naljatades esimehe nooremat poega) asjalikus, ametlikus kirjas enam kui sobimatu.
«Mis pagana Jus?» mõtles arst, rebis kirja puruks ja hakkas uut mõtlema. «Armuline härra…» mõtles ta, istudes avatud akna juurde ja silmitsedes parte ühes poegadega, kes taarudes ning komistades teed mööda edasi ruttasid, arvatavasti tiigi äärde. Üks pardipoegadest leidis teelt mingi soolika, hakkas läkastama ja tõstis hädakisa; teine jooksis ta juurde, tõmbas tal soolika suust välja ja hakkas samuti läkastama… Kaugel aia ääres, pitsilises varjus, mida rohule heitsid noored pärnad, kõndis köögitüdruk Darja ja korjas oblikaid supi jaoks… Kuuldus hääli… Kutsar Zot, valjad käes, ja määrdunud põllega sanitar Manuilo seisid kuuri juures, kõnelesid millestki ja naersid.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
