kehtib see igasuguste suhete puhul. Ka töösuhete, ärisuhete, perekonnasuhete ja paljude muude suhete puhul.
Kui töötaja teab, et ta on vaid mutrike, kes peab omal kohal olema ja palga välja teenima ning keda võidakse igal hetkel vallandada, siis tunneb ta ennast tühjana ja mõttetuna ning ta ei taha seda olla.
Kui tööandja teab, et tema töötajad teevad tööd vaid raha teenimise pärast ning võivad igal hetkel mujale minna, siis tunneb ka tema ennast tühjana ja mõttetuna ega taha seda olla.
Mõlemad saavad aru, et tegelikult pole neid vaja. Kumbki tegelikult ei taha ega vaja teineteist. Mõlemad mõistavad, kui tühi ja mõttetu see kõik on.
Alles siis, kui mõistetakse, et vaid tahtmisest võib midagi hakata sündima, alles siis võib midagi ka sündima hakata.
Miks see on huvitav?
Tõepoolest, miks peaks seks olema huvitav. Võiks ta ju olla niisamasugune eluline vajadus nagu hingamine või seedimine. Et kui kõht tühjaks läheb, siis tuleb lihtsalt midagi süüa. Kusehäda puhul tuleb lihtsalt põis tühjendada.
Miks ei võiks vajadus seksi järele olla samasugune?
Eks ta veidi ongi sarnane teiste füsioloogiliste vajadustega. Ja eks teda saab ka üsna lihtsalt rahuldada. Igaüks teab, kuidas teha nii, et rahuldus saabuks ja see vajadus leevenduks.
Aga see pole huvitav. Vähemalt mitte nii huvitav, kui selle tegemine koos teise inimesega. Kellelt tuleb uudiseid, kes pakub üllatusi, kellega koos juhtub midagi uut, midagi enneolematut, mida polnud võimalik ette aimata.
Seks on eelkõige suhtlemine. Suhtlemine teisega. Ihuline, vahetu kommunikatsioon. Aga kui sinuga ei suhelda, kui sulle midagi ei ütelda, midagi ei pakuta, kui mingeid uusi sõnumeid ei tule, siis pole see ka huvitav. Suhtlemine on ikka mitmepoolne tegevus.
Me ise ei saa endale midagi eriti uut pakkuda. Me vajame informatsiooni väljastpoolt. Meil on vaja uudiseid, igas mõttes. Ning me vajame ka kehalisi uudiseid. Huvitavaid ihulisi sõnumeid.
Sellest oli ka juba juttu. Rutiin on see, mis tapab rõõmu. Harjumus, igavus. Kui kõik on juba ette teada ja midagi uut enam ei ole. Kui midagi uut enam lootagi pole.
Aga ka teisega olles võib see nii olla. Jah, sa tahad seda. Ja sa saad seda. Aga rõõmu pole. Ja pole ka huvitav.
73-aastane mees tahab seksi. Ta kutsub tuttava naisterahva enda poole, nii nagu palju kordi varemgi. Naine hõõrub mehe poolpehmet suguelundit niikaua, kuni sealt tuleb spermat. Rahuldus käes.
Mees on rahul. Aga rõõmu ei olnud. Ja polnud ka huvitav. Naine ei saanud üldse midagi. Ta lihtsalt tegi nii, et mehel midagi juhtuks, midagi tuleks. Nagu palju kordi varem.
See oli nagu iseenda rahuldamine. Ei midagi muud.
Me rääkisime siin sellest, kuidas enese rahuldamisest võib ka rõõmu saada. Jah, saab. Aga midagi olulist jääb ikkagi puudu.
Me ju tahame, et tuleks midagi väljastpoolt, meist sõltumatult, ettearvamatult. Me vajame uut informatsiooni, tahame suhestuda. Meile ei piisa meist endist, vajame kogu aeg midagi uut, uusi elamusi, uusi kogemusi, uusi tundeid. Sensatsiooni.
Me oleme uudishimulikud loomad. Ja seetõttu otsime pidevalt uusi elamusi, uusi kogemusi. Ka ohtlikke ja valusaid. Vahel me lausa piiname ennast või laseme teistel ennast piinata. Või piiname ise neid.
Mingis mõttes on see kõik ikka ka veidi vägivaldne, kogu see seksivärk. Sina tungid kellegi sisse. Keegi tungib sinu sisse. Jah, ta oli nõus. Jajah, sa ise olid samuti nõus. Aga ikkagi oli üllatus, ikkagi on ime. Juhtub midagi, mida ei oodanud. Midagi ootamatut, etteaimamatut.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
