mõtlema, et mida nad selle pea sisse topivad. Süda läks halvaks tegelikult Kristianist, kes ostis kunagi mingi vanarahva kokaraamatu ja tahtis tingimata teha seapeasülti. Selle valmistamise ja söömise pealtvaatamine oli kirjeldamatu kogemus. Pidin pärast ostma apteegist Ramaviti, enne kui söögiisu tagasi sain. Jeekim, ma ei söönud nädal aega mitte midagi! Võtsin Kristiani seapeasüldi pärast neli kilo alla, sama palju, kui tema juurde võttis. Kas maailmas on mingi kindel kogus rasva? Äkki on kusagil jumalate omavahelises lepingus kirjas, et maakeral peab igal hetkel olema täpselt sama hulk rasva? Kui keegi paks otsad annab, hakkab kusagil maailmas mõni perse suuremaks venima, olgu ta millisel dieedil tahes. Enam ma paksudele näkku ei niku. Need vaesekesed on asjaolude ohvrid.
NELJAPÄEV
Jipii! Täna lähen advendipeole. Võib-olla olen siiski natuke nartsissist, sest mõtlesin peaaegu viis minutit sellele, mida selga panna. Jäin pidama sitaks pingul teksade ja kampsuni juurde. Peab ütlema, et riided ikka teevad mehe. Ma olin meeletult ilus. Ja muidugi, ma võtsin kaasa ka paljunäinud päkapikumütsi.
Silmad läksid märjaks, kui hellitasin oma kulunud päkapikumütsi. Mõelda, et olin kunagi taksos sellesse ropsinud, kord kasutanud seda ühe perverdist eidega kummi asemel, kui too tahtis, et ta tussis kõliseks, ja palju kordi on see müts olnud mulle ka unemütsiks. Kui see on peas, on uni nii kõva, et magamaminekust ei mäleta pärast midagi.
Jõudsin peopaika pisut liiga vara, nagu alati pidudele, kus saab tasuta viina. Nagu kokku lepitud, olin ostnud ka väikese kingituse. Kuna pakile nime ei kirjutatud, otsustasin ka sel aastal teha praktilise kingituse. Tikutopsi. Tõsi küll, see ei maksnud nõutavat 30 marka, aga ma väidan, et see on mainitud summast palju väärtuslikum hetkel, kui tikud on otsas ja poed kinni. Niipalju maisest väärtusest.
Seisin tühja boolinõu kõrval nagu maffia ihukaitsja. Lubasin olla degusteerijaks. Türamaivõi, Kristian lajatas põhjaks pool liitrit piiritust ja nõu maht oli kõige rohkem kolm liitrit. See advent läheb vist lühikese programmi järgi. Kristian on ikka paras võlur. Ma ei tea, mis nipiga ta piirituse maitse ära peitis. Lootsin ainult endamisi vaikselt, et keegi oma suitsu booli ei pillaks. Siis põleks kogu kuradi maja maha. See jook oli nii terav küll.
Hakkasin tasapisi taipama, miks Kristian boolist sellise võlujoogi tegi. Naiskasid lausa voolas uksest sisse. Suurem osa vägagi pruugitava välimusega – vähemalt õhtu alguses. Vaatasin kõrvalt, kuidas tibid käisid võlujoogipajast ammutamas. Mõtlesin, et mis unesnussijate pidu sellest küll tulla võib.
Heitsin silma jumekale brünetile kaunitarile. Mõtlesin kontrollida, kas tal pole ehk vänt püksis, sest ei kippunud ta kuidagi meie võlujoogist korralikku konditsiooni jääma. Äkki on transvestiit? Oli kes ta oli, rinnaoperatsioon oli igatahes väga hästi õnnestunud. Hiljem veendusin, et tegemist oli siiski naisega, kellel oli lihtsalt kõva viinakandmisega pea ja kenad suured rinnad. Kas rindade suurus on otseses seoses viina kandmisega? Kas mõni šamaan näeb viinapea aurat? See on kindlasti selline veinipunane valguskera pea ümber. See tuleb kohe järele uurida. Kõigepealt peaks leidma usaldusväärse šamaani, kes tillist ei tõmbaks.
Õhtu edenedes juhtus umbes nii, nagu olin aimanud. Kristian käis ükshaaval kooma ja une piirimail vaakuvaid naisi panemas. Mõne hetkega oli korter nagu lahinguväli. Poolalasti naisi vedeles igal pool, kõigil pärast Kristiani elustamiskatseid püksid ümber põlvede. Oli alles kuradima romantiline vaatepilt. Kadusin oma hiidtissiga Kristiani voodisse. Kõigepealt tuli sealt sõna otseses mõttes teineteise sisse kustunud paarike põrandale lükata. Huvitav, kas kärsal oli vänt alles vutlaris, sest tibi oiatas, kui nad põrandale prantsatasid. Kui nii, siis oli see kõige ehtsam poole-sekundi kiirkepp.
Tuleb tunnistada, et mul on eitede suhtes hea nina. Brünett rinnamägi karjus aeg-ajalt nii kõvasti, et pooled viiepromillijoobes magajatest eitedest avasid sekundiks silmad. Mida nad küll mõelda võisid, kui kuulsid äkki jubedat karjumist, nagu siga oleks tapetud. See jääb vist igavesti mõistatuseks. Tibi küsis minult pärast madistamist, et miks kuradi pärast mind Pisi-Juhaks kutsutakse. Asjavärk oli ilmselt oma töö teinud.
REEDE
Hommikul kogesid ka rindel surnud imelisi ärkamishetki. Naiskad vaatasid hämmeldunult üksteisele otsa. Kõigil olid püksid rebadel. Eided oskavad ikka üllatavalt andekalt vanduda. Naiskad piidlesid umbusklikult kõiki kutte. Kõigi nende nägudelt võis lugeda üht pingsat mõtet: kui ma kustunud olin, on keegi neist munnidest mulle taha pannud.
Kristian oli nagu elavhõbe, ei tea, kas see tuli tohutust naisbakterite hulgast või lihtsalt panemise rõõmust. Tibid nühkisid perset kindlasti peldikuharjaga, igatahes veetis igaüks neist sitamajas veerand tundi. See oli tõeline võlujoogipajast ammutatud nõidus. Läksin hiidtissiga enda juurde jätkama. Oh seda karjumist ja ludinat!
LAUPÄEV
Kas Kristiani piiritusepohmakas ründas alles nüüd? Hiidtiss oli endiselt minu pool, temagi üsna kehvas seisukorras. Jessas, värin oli nii karm, et vänt oleks raudselt püsti olnud, kui oleksin kusta püüdnud. Ma ei käinud kusel, sest kartsin üllatusorgasmi peale infarkti saada. Pärastlõunal tuli siiski nii äge kepihimu, et otsustasin oma sardiini kerratõmbunud hiidtissi uputada. Värisesime ja vabisesime nii ilgelt, et olime nagu mingi isenussiv masin. Polnud vaja muud tehagi, kui olla ja kuulata hirmsa hiidtissi röökimist. Too väitis, et oli saanud maailma suurima orgasmi. Ei kahtle hetkekski. Kartsin, et ta hammustab mul tussiga vända pooleks. Pitsitas küll nii kõvasti, et karjusin isegi valust. Päris ime kohe, et me pärast seda kõike veel ellu jäime.
Hiidtiss ütles, et oleks kena käia pesu vahetamas. Ei olevat kunagi varem kolm päeva samu alukaid kandnud. Kui hiidtiss oli minu juurest läinud, hakkasin mõtlema, et ega tal vähemalt viimased kaks päeva need alukad küll jalas ei olnud. Noh, naised on naised.
PÜHAPÄEV
Otsustasin saata Eduskuntasse tänukirja õltsi putkamüügi lubamise eest. Sellest päevast oleks ilma viieteistkümne lõõgastava õlleta saanud ärkvel nähtud õudusunenägu. Otsustasin päkapikumütsi puhtaks pesta, sest homme on jälle advendipidu. Ka sel aastal tabas mu mütsi umbes sama saatus, mis varemgi. Kui olin hiidtissiga koti peal ja just koorma torusse laadinud, küsis ta:
“On sul midagi, millega pühkida?”
Samal hetkel tuli päkapikumüts mu peast nagu kork vanniaugu eest ja peagi kuulsin hiidtissi reite vahelt tuttavat kõlinat.
UUS AASTA 1999
ESMASPÄEV
Hommikul arvasin, et olen pimedaks jäänud. Avasin silmad, aga nägin igal pool ainult tumepunast. Võttis üllatavalt kaua, kui taipasin, et päkapikumüts oli pohmakahigist nii sügavale silmile kleepunud, et ei tahtnud tirideski nupu otsast ära tulla. Õnneks sain selle neetud mütsi kolu otsast ära, enne kui lavatsilt ust avama koperdasin. Esikusse tormates põrkasin vastu jõulukuuske, mille latv oli põlenud. Mis kurat sellega veel juhtunud oli… Vähemalt oli selle latva kustutatud konisid.
Kristian tuli külla, kaasas kaks kilekotti, millest esimeses oli sitaks palju materjali kangeks glögiks (puudusid ainult mandlid, rosinad, hõõgvein ja mahl) ja teises Kristiani sõnade järgi teise jõulupüha kalkun. Uurisin niinimetatud kalkunit ja leidsin selle olevat hoopis sitke supikana. Kristian vihastas:
“See on kalkun, vaata kas või ta kuju. Raisk, need on ju tiivad ja see seal on perseauk.”
Kristian torkas sõrme sügavale kana perse ja kinnitas nii linnu anatoomiat. Otsustasin alustada supist ehk võtsin Kristiani viinapudelist niinimetatud long
