style="font-size:15px;"> Järgmisel päeval sõitis Lõunatuul sisse Thorlby sadamasse.
Sellal kui Sumael vöörikajuti laelt sõimates, suunates ja sundides paksu galeeri mööda faarvaatrit rahvarohke kai äärde juhtis, suutis Yarvi vaevu uskuda, et elab samas maailmas, kus ta oli kuningas olnud. Ometi ta elas. Kodus.
Tuttavad hallid majad tõusid astmetena, kobardusid järsul rannal ning muutusid üha vanemaks ja suuremaks, sedamööda, kuidas Yarvi pilk kõrgemale liikus, kuni lõpuks kükitas käike täis uuristatud kalju otsas valge taeva taustal must kindlus, kus ta oli üles kasvanud. Ta nägi kuuekandilist torni, kus asus ema Gundringi kamber, kus Yarvi oli temalt tunde saanud, mõistatusi lahendanud ning kavandanud meeldivat tulevikku ministrina. Ta nägi jumalatekoja vaskset kuplit, mille all ta oli nõbu Isriuniga kihlatud, kus nende käed oli kokku seotud ja kus Isriuni huuled olid riivanud tema omi. Ta nägi mäekülge, kus ta oli esivanemate kääbaste ees ning jumalate ja inimeste kuuldes andnud vande maksta kätte oma isa tapjatele.
Kas kuningas Odem istus nüüd mõnusasti mustal troonil ning kas teda armastasid ja kiitsid alamad, kes said ometi kord kuninga, kes vääris imetlust? Muidugi.
Kas ema Gundring seisis ministrina tema kõrval ja sosistas talle kõrva oma sisukaid tarkusi? Väga tõenäoline.
Kas uus õpilane asus Yarvi asemel tema järeltulija kohale, istus Yarvi pingil, toitis tema tuvisid ja tõi igal õhtul auravat teed? Kuidas siis teisiti?
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
