nõuu varsti käe pärast. Tarvis seltsimeestele juhtumist kudagi viisi teada anda ja siis minema pista, enne kui kõrtsimees hoovi tuleb.
Läinud kõrtsi ukse peale ja hüüdnud: “Seltsimehed! Ilm hõiskab, taevas tuiskab! Kuu kupitseb, päev sapitseb! Kornukas külleli maas, kõver läinud üle kaela!”
Nagu püssipauk olnud seltsimehed jalul ja üks teise järel uksest väljas. Igamees roninud oma reele ja – edasi.
Kõrtsimees arvanud selle rutulise äramineku kohta, et paha ilm tulemas.
Läinud natukese aja pärast välja vaatama. Leidnud hoovist surnud sia eest, look kõrval.
Nüüd saanud kõrtsimees küll asjast aru. Aga võta veel keina mehi kinni! Need ammu kus seda ja teist!
23. Hiidlase hõbeda tükk
J. Niinas Ristilt.
Hiidlane läinud poodi. Küsinud kaupmehelt: “Mis nii suur hõbeda tükk kat maksab kut harja pee on?”
Kaupmees arvanud, et Hiidlane niisuguse hõbeda tüki leidnud.
Kaupmees kohe ütlema: “Tasa, tasa, ära räägi kõigi kuuldes! Tule taha tuppa, teeme kaupa!”
Mindud kaupmehe tahatuppa.
Kaupmees toonud Hiidlasele kallid viinad ja peened praed ette. Hiidlane söönud köhu täis.
Pärast söömist ütelnud kaupmees: “Kui jälle tuled, siis too see hõbeda pank kohe minu juurde!”
“Jah, kud ma kat leban (leian), küll ma siis kat toon!” vastanud Hiidlane.
24. Jõin enese lolliks
D. Pruhl Metsikust.
Hiidlane joonud enese joobnuks. Hakanud nutma: “Mis nüüd saab! Jõin enese lolliks! Kes mu kaerad nüüd maha teeb!”
Teisel päeval olnud ometi jälle tark. Külvanud kaerad maha.
Nüüd ütelnud: “Nüüd võib uuesti juua. Jään ka kas pärislolliks, pole viga, kaerad on maas!”
25. Oma kasukas
J. Vahe Hiiu Kassaarest.
Hiidlane Kärona Jaak tulnud ühel palaval Jaanikuu õhtul Kurnimäele noorte inimeste lõbu pealt vaatama. Palavast ilmast hoolimata pannud vanamees enesele suure lamba nahast kasuka selga.
Üks ninatark poiss näinud seda. Tulnud Jaagu juurde ja ütelnud: “Oi, oi, vanamees, sull palava ilmaga üsna kasukas seljas.”
Jaak vaatab ühe õlanuki pealt teise ja vastab rahulikult: “Ei täe, Kirise Mats, mei rahvas ütlesid, et see kasukas pidi mu oma olema, nüüd on sul ka juba sene (selle) kohta ütlemist!”
26. Keina mehe vikat
J. Vahe Hiiu Kassaarest.
Keina mees vaatab poes vikatisid.
Keegi linnasaks tuleb Hiidlase juurde ja ütleb: “Mis sa neist sorid! Meie Mats tõi mineva aasta kõige viimase, oli veel kõige parem!”
“Kas Mats teistega ka niitis?” küsis Keina mees rahulikult.
27. Valel on lühikesed jalad
M. Luu Sulustverest.
Hiidlane tulnud Saarlase juurde ja ütelnud: “Kas tead ka meil käisivad täna ööse vargad! Õnneks juhtusin ise peale! Tõmmasin ruttu püssi ja lasksin teisel vargal püssiga kuue hõlmast läbi!”
Saarlane vasta: “Või kuue hõlmast lasksid läbi ja said varga kätte!”
Hiidlane jälle: “Ei ma varast küll kätte saanud!”
Saarlane küsima: “Kust sa seda siis tead, et sa püssiga kuue hõlmast läbi lasksid?”
Hiidlane vasta: “Meil ei käinudki vargaid!”
28. Hiidlase taari tegemine
J. P. Sõggel Paistu Kaarlist.
Hiidlane teinud ülevel kõrge mäe otsas taari. Taari astjas olnud kivide peale ülesse seatud.
Taar saanud valmis. Kivid aga hakkanud taari astja all veerema. Taari astjas läinud ümber ja taar jooksnud mäest alla jõkke.
Hiidlane viinud taari astja mäest alla, ajanud jõest vett astjasse ja ütelnud ise: “Noh, taari maik on tal juures ikka!”
29. Nõiad tulevad
O. Schantz Pootsist.
Hiidlane istunud talu taadiga kaevu salvel ja puhunud magusat juttu. Korraga kuulnud pilli häält.
Talutaat aimab, et mesilased peret heidavad, tahab aga Hiidlast narrida ja ütleb: “Nõiad tulevad! Nõiad tulevad! Ennäe, nupumees kõige ees! Põgeneme, põgeneme!”
Hiidlane kohe: “Hai nah naa, kus maas ete joosen?”
Talutaat jälle: “Siin ei aita muud, kui kaevu! Parem elu kui surm! Ma hüppan – “
Ise teinud nagu hüppaks ta.
Hiidlane näeb seda. Ei enam aega mõtelda, saab, mis saab. Hüpab nagu kivi ülevalt alla.
Talutaat jookseb tuppa, toob kartsa, kardab et mees kaevu ära upub.
Hiidlane ronib, ligunud märg, kartsast mööda ülesse ja ütleb ise: “Hai nah naa, hea meel, et surmast peasnud!”
30. Neid on nagu sääska
J. Ekemann Tapalt.
Kaks Hiidlast sõidavad silgu koormatega suurel maal. Selge kuu paistab taevast.
Teine ütleb teisele: “Kust see kuu mait siia sai, ta jäi ju meie tua kohta, kui kottu ära tulime!”
Teine vasta: “Tola ikkegi, mis oled? Ega siis üks kuu ole! Neid on ju nagu sääski ja kihulasi taevas!”
31. Ma tegin kat sulle head
J. Niinas Ristilt.
Hiidlane ja suure maa mees jäänud kõrtsi öömajale.
Suuremaa mehel olnud uur taskus. Õhtul võtnud suure maa mees uuri taskust ja pannud pea alla, et keegi uuri ära ei varastaks.
Öösel kuulnud Hiidlane seltsimehe leivakotis tiksumist. Hiidlane sirutanud käe välja ja pannu tubli vopsu sinna, kus tiksumine olnud. Tiksumine jäänud vait.
Homikul ülesse härgates kiidelnud Hiidlane suure maa mehele: “Ma tegin kat sulle täna ööse head, peletasin kilgi su leba koti kallalt ää!”
Suuremaa mees hakanud uuri vaatama. Uur vigane, ei käi
