style="font-size:15px;"> „Minu abikaasa Rachel,” esitles David naist ja heitis pilgu ukse juures seisvatele lastele. „Aron, kõige vanem. Üheteistaastane. Rebecca on seitsmene ja Nathan viiene.”
„Väga meeldiv. Sigmund,” esitles end Davidi külaline, näol lahke naeratus.
„Sigmund!” hüüatas Rachel. „Te olete nii sarnane…”
„Woody Alleniga?” andis külaline vihje, ise kavalalt silma pilgutades.
„Jah… Temaga ka…” lausus naine nõutult.
„Kallis, tule hetkeks,” kutsus David naist, osutades pilguga köögi poole.
„Jah… Muidugi…” Veel midagi mõistmata läks naine tema järel kööki.
„Kas sa oled isa patsient?” küsis julgemaks muutunud tüdruk ja astus Sigmundile lähemale. Lapse vanemad sosistasid samal ajal köögis ärevalt.
„Ma arvan, et olen jah,” vastas Sigmund, piiludes ettevaatlikult Racheli poole, kes heitunult vaatas vaheldumisi tema ja oma mehe poole ning vangutas uskumatult pead. Viimaks sai mehe veenmisanne võitu tema pöörasest jahmatusest, mis oli teda tabanud ootamatult nagu jaanuarikuine lumi Londonit. Sügavalt sisse hinganud, raputas naine veel kord pead ning astus siis sirgelt tuppa tagasi, näol pisut kunstlik naeratus.
„Sigmund, kas te jääksite meile õhtust sööma? See oleks meie suur au,” pöördus ta salapärase külalise poole, püüdes näida loomulikuna.
„Meeleldi,” oli Sigmund nõus.
Õhtusöögi ajal päris Rachel külaliselt, ilmutamata vähimatki kõrkust või rahulolematust: „Ja millised plaanid teil lähimaks tulevikuks on?”
„Palun ärge võtte seda vihjena,” täpsustas David veidi piinlikkust tundes ja vaatas pisut etteheitvalt naise poole.
„Oh ei! Loomulikult mitte! Mul polnud midagi sellist mõtteski!” erutus Rachel, vaadates süüdlaslikult esmalt mehe ja seejärel külalise poole.
„Ärge muretsege. See on absoluutselt põhjendatud ja õigeaegne küsimuseasetus,” kinnitas Sigmund rahulikult, peatades kahvli poolel teel suu poole. „Plaanide üle tuleb tõsiselt mõelda.” Ta kortsutas kulmu ja oli korraga nukraks muutunud.
„Võib-olla peaksid IMAXisse minema?” pakkus Rebecca, vajutades taldrikul šokolaaditordi tükki laiali.
„IMAX? Mis see on?” Sigmund oli siiralt imestunud.
„Kas sa ei tea, mis on IMAX?” küsis tüdruk nii loomulikult naerdes, nagu seda vaid lapsed oskavad.
Sigmund raputas pead ja naeratas ebalevalt.
„See on kino! Sa paned prillid pähe ja oled ise justkui ka seal. Nagu päris!” seletas Rebecca õhinal kätega vehkides.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
