Tiivutud inglid. Argo Järve
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Tiivutud inglid - Argo Järve страница 7
Muidugi oleks võinud ka vastupidi minna, et tema oleks öösel tulnud purupurjus ja alkoholist läbiimbunud tohlakana, ning toas oleks olnud viks ja viisakas teeline, kes tuli siia end välja puhkama. Pealegi tahtis Hans kindel olla, et ta saab ennast siin välja puhata, arvestamata kellegagi. Lukustanud toaukse, vantsis mees tagasi Kristiinesse.
Maja ühel küljel teadis ta olevat ühte baari ja sinna ta suunduski. Alustuseks. Meest tervitas baari sisenemisel valju muusika ja seksikas, kena näitsik, kes oli siin baaridaamiks.
Hans naeratas ja tellis konjakit ning kohvi. Vaatas ringi ja siirdus nurgalauda, siit oli hea ülevaade kogu baarile, samuti ei tagunud tümps otse kõrva. Samas oli ta teistest laudadest natukene eraldatud. Rahvast oli baaris parasjagu. Kes lõunatamas, kes nagu temagi aega surnuks löömas. Mees mekutas konjakit.
Hennesy maitses oli harmooniat ja natukene vürtsi. Maitse püsis suus veel pikalt, kui sa seda just kohviga kohe alla ei loputanud. See oli jook, millest ennast lihtsalt täis tõmmata oleks olnud patt. Seda tuli nautida. Täis tõmbamiseks on baaris sobivamaid jooke küllaldaselt. Hansule tuli seoses konjakiga meelde üks seik. Ühte baari, kus ta lühikest aega töötas, külastas kord nädalas üks vene rahvusest neiukene. Ilmselt mõne uusrikka naine või armuke. Seda mees ei teadnud ega saanudki kunagi teadma. Tütarlaps tuli baari, tellis 4 cl konjakit mille hinnaks oli kolmsada üheksakümmendviis eesti krooni ja silma pilgutamata viskas neiu selle hinge alla, tellis teise ja kadus seegi nagu mutiauku.
Neidis võttis rahakotist kaks viiesaja kroonist, pani need letile ja lahkus sõnagi lausumata baarist. Nii see kordus nädalast nädalasse. Kakssada kümme krooni jootraha viie minutiga polnud ju sugugi paha. Tavaliselt ei kogunenud sellist jootraha isegi mitme päevaga. Kindel lisateenistus iga nädal, kuid siis sai Hans pakkumise välismaale ja sellega lugu lõppes. Hans kõndis leti äärde ja palus segada omale viski coka-colaga.
Omast kogemusest ja baarmeni töö olid talle õpetanud, et pikendatud joogid ei mätsinud kohe ära aga tekitasid hulle pohmelle, eriti kui need olid tehtud tumedate alkohoolsete jookidega ja segamiseks kasutati mistahes gaasilist jooki aga praegu ei hakanud ta tagajärgedele mõtlema. Neiu kärtspunases pluusis küsis, kas ta sidrunit ja jääd ka oma kokteili soovib ja naeratas talle. Hansule jäid silma neiukese kaunid huuled, need olid veel punasemad, kui tema pluus aga see toon sobis talle ideaalselt. Igaüks poleks sellist pluusi ega huuli välja kandnud.
Jälgides baaridaami vilunud liigutusi, sai mees aru, et siin on tegemist professionaaliga. Baaritöö oli tegelikult tappev ja väsitav. Vahest pidid olema ema eest, teinekord isa eest ja aegajalt vaikiv ja kõigega nõusolev psühholoog. Vajadusel pidid oskama ennast välja lülitada ja teemasse mitte väga süvenema. See oskus tuli alles aastatega. Oli kordi kus kliendid ajasid su lihtsalt nii hulluks, et peale mõnepäevast töötamist oli tahtmine inimestest lihtsalt eemale saada. Oht muutuda ise alkohoolikuks, varitses sind iga päev. Ei läinud päevagi, kui sulle välja ei tehtud või pidutsema ei kutsutud. Lisaks tehti siivutuid pakkumisi nii otseselt kui läbi lillede. Saanud oma joogi, ulatas ta baaridaamile nõutud summa ja lisas sellele omaltpoolt väikese jootraha. Arvamus, et baarmenid, kelnerid, ettekandjad teenivad meeletuid jootrahasid ja neile pole palka vajagi, oli vähemalt tema arvates täiesti vale.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.