ja köieveos Petrogradi Kalevi meeskonnaga.
Võtab Esimesest maailmasõjast osa Tsaariarmee 17. autoroodu autojuhina Kaukaasia rindel.
Jõuab tagasi Eestimaale.
1918
Tuleb esmakordselt Eesti esitõstjaks.
Võistleb esimest korda välismaal – Soomes.
Läheb koos vendade Voldemari ja Feliksiga Vabadussõtta.
1919
Võidab Tallinnas teistkordselt võistlused Eesti esitõstja tiitlile.
1920
Võidab Antwerpeni mängudel esimese eesti sportlasena olümpiakulla.
1921
Võidab esikoha Eesti meistrivõistlustel.
Asutab Valgas Vabaduse tn. 12 äri algkapitaliga 7000 marka.
1922
17. aprillil abiellub Valgas lätlanna Alvine-Aleksandra Kalniniga.
Tuleb Tallinnas esimese Eesti vabariigi sportlasena maailmameistriks.
7. novembril sünnib perre esimene poeg – Harry (langeb Punaarmee sõdurina 23. detsembril 1942 Velikije Lukis Gorzovitsa külas).
1923
Võidab esikoha Göteborgi maailmamängudel.
1924
Pariisi olümpiamängudel võidab keskkaalus endale pettumusena hõbemedali.
Tuleb viiendat ja viimast korda Eesti meistriks tõstmises.
1925
2. mail sünnib perre poeg Ringhold, kes elab käesoleva raamatu kirjastamise ajal Tallinnas Nõmmel.
1926
27. oktoobril sünnib perre kolmas poeg – Erich (sureb pärast õnnetut kukkumist 2. augustil 1933).
1927
Võistleb viimast aastat tõsiselt ja valmistub kolmandaks olümpiaks.
Saab Valga Kaitseliidu maleva spordipealikuks.
1928
Loobub olümpiavõimaluse luhtumise järel tegevspordist.
1930
Võistleb Kaitseliidu üleriigilistel võistlustel ja saavutab poolraskekaalus 290 kg.
1937
25. septembril sünnib neljas ja viimane poeg, Illar (sureb vähktõppe 1997. aastal).
1940
Äri Valgas natsionaliseeritakse ja kolib perega Jõhvi.
1941
Saksa okupatsiooni esimestel päevadel läheb perega tagasi Valka.
1943
Alustab koos olümpiatõstja Peeter Mürgiga Valgas tõstekursuste korraldamist.
1944
30. juuni olümpiapäeval austatakse teda Valgas kui Eesti esimest olümpiavõtjat.
Saab teada 23. detsembril 1942 rindel hukkunud poja Harry saatuse.
1950
Asub koos perega elama Tallinna.
1951
Alustab tõstetreenerina tööd Tallinna Kalevis.
1952
Talle omistatakse vabariikliku kategooriaga tõstekohtuniku nimetus.
1954
Külastab Kalinini oblastis Velikije Lukis Gorzovitsa külas oma poja Harry langemis- ja matmispaika.
1955
Temast saab üleliidulise kategooriaga tõstekohtunik.
1964
Ühena esimese üheksa eestlase seas saab Eesti NSV teenelise sporditegelase nimetuse.
1966
Sureb 16. novembril Tallinnas.
1995
Eestis tähistatakse suurejooneliselt Alfred Neulandi sajandat sünniaastapäeva. Valgas avatakse sel puhul skulptor Mati Karmini poolt tehtud Alfred Neulandi büst. Toimuvad esimesed temanimelised mälestusvõistlused.
Alfred Neulandi poolt püstitatud maailma- ja olümpiarekordid
Maailmarekordid – 11 (12)
72,5 kg kergekaal rebimine ühega 29.08. 1920 Antwerpen
(75,0 kg kergekaal tõukamine ühega 29.08. 1920 Antwerpen)1
110,0 kg kergekaal tõukamine kahega 29.08. 1920 Antwerpen
91,25 kg kergekaal rebimine kahega 30.04. 1922 Tallinn
115,0 kg kergekaal tõukamine kahega 30.04. 1922 Tallinn
92,5 kg keskkaal tõukamine ühega 23.03. 1923 Tallinn
77,5 kg keskkaal rebimine ühega 24.03. 1923 Tallinn
80,0 kg keskkaal rebimine ühega 16.12. 1923 Tallinn
100,0 kg keskkaal rebimine kahega 16.12. 1923 Tallinn
75,0 kg kergekaal rebimine ühega 26.04. 1924 Tallinn
97,5 kg kergekaal rebimine kahega 27.04. 1924 Tallinn
82,5 kg keskkaal rebimine ühega 22.07. 1924 Pariis
Olümpiarekordid – 14
72,5 kg kergekaal rebimine ühega 29.08. 1920 Antwerpen
75,0 kg kergekaal tõukamine ühega 29.08. 1920 Antwerpen
110,0 kg kergekaal tõukamine kahega 29.08. 1920 Antwerpen
257,5 kg kergekaal kolmevõistlus 29.08. 1920 Antwerpen
75,0 kg keskkaal rebimine ühega 22.07. 1924 Pariis
80,0 kg keskkaal rebimine ühega 22.07. 1924 Pariis
82,5 kg keskkaal rebimine ühega 22.07. 1924 Pariis
90,0
