olümpiamänge kaalu maha võtta, kuid karske mehena ja korraliku harjutajana sai ta sellega lõpuks hakkama. Pütsepalt õppisin ma kõige rohkem.
Antverpenis maadles neli eestlast, järgmisel aastal võttis Helsingi maailmameistrivõistlustest osa koguni üksteist meest, kuid auhinnalisi kohti ei võidetud.
Otsa tegi lahti Pütsep, kes tuli 1922. aasta Stockholmi MM-võistlustel teiseks. Aasta hiljem edestas ta Balti mängudel Göteborgis kõiki Soome ja Rootsi paremaid kärbeskaallasi.
Sel ajal hakati juba vähehaaval valmistuma Pariisi mängudeks. Pütsep, leidmata Eestis väärilisi treeningupartnereid, käis sageli Soomes harjutamas. Ta oli pärast Helsingi MM-võistlusi seadnud endale eesmärgiks võita Pariisis esikoht ja sihikindla mehena ta sinnapoole tüüriski. Pütsepa idee oli kutsuda meile Soomest treener, kes tutvustaks meie mehi sealsete maadlejate tohutu edu saladustega.”
“Sel ajal hakati juba tasapisi valmistuma Pariisi olümpiamängudeks. Ettevalmistus võttis suurema hoo, kui maadlejaid asus juhendama nimekas Soome matimees Robert Oksa. Ta valis välja paarikümnest mehest koosneva grupi. Olümpia-aasta kevadeks jäi sõelale kaheksa, nende hulgas Osvald Käpp.
Vaatamata noorusele, nägi Oksa temas perspektiivikat maadlejat, kellel oli suurepärane reaktsioon, ründav stiil, hea kiirus võtete sooritamisel ja kergekaallase kohta väljapaistev jõud. Need omadused olid hea maadleja kujunemise eelduseks.
Ühest jäi siiski vajaka – noormehel puudusid suurvõistluse kogemused.”
“Sulgkaalus oli neli kanget ja võistlus nende kõigi vahel esivõistluste põnevam… Põnevusega oodatud Pütsepa – Väli matš kujunes ka tõelikult huvitavaks… Järgmised kaks: Eigi ja Käpp on küll eelnimetatutest küll palju järel, kuid siiski tuntavalt edenenud.
Käpp suutis Pütsepale 15 minutit vastu panna ja peab tunnistama, et ta kaitses ennast kaunilt ja tublilt, tehes omaltpooltki huvitavaid võtteid. Eigi töö ei ole nii läbimõeldud ja ta loodab enam juhuse peale.
Tema ja Käpi vaheline võistlus oli ühejõuline. Võidu sai ta parterimaadluses enam julgema töö eest. Kui Pütsep läheb Pariisiks kärbeskaalu, jääb Väli selle kaalu paremaks meheks, kellele kas Eigi või Käpp abiliseks tuleb. Viimaste vahel tuleb paremuse otsustamiseks veel matše pidada.”
“Soome treeneri Robert Oksa saabumine Tallinna 1923. aastal muutis kõik varasemad tõed ja arusaamad. Oksa suurte kogemuste varal saime esmakordselt tunda, mida tähendab harjutamine nõudliku treeneri taktikepi all.
Soomlane tõstis harjutamismahu kahekordseks ja seadis sisse range korra. Ta valis välja paarikümnest mehest koosneva grupi ja kontrollis pidevalt meeste vormi rohketel treeningmatšidel ja võistlustel. Kuulusin nende väljavalitute hulka ja tegin rõõmuga kaasa kogu mahvi. Olümpia-aasta kevadeks jättis Oksa sõelale kaheksa meest. Oma suureks ehmatuseks olin ka mina jäänud nende hulka. Mul polnud ju mingeid suurvõistluste kogemusi.”
VIII suveolümpiamängud Pariis
10. juuli 1924
Kreeka-rooma maadlus
Sulgkaal (kehakaal kuni 62 kg)
1. Kaarlo “Kalle” Anttila (FIN)
2. Aleksanteri Toivola (FIN)
3. Erik Malmberg (SWE)
4. Arthur Nord (NOR)
5. Fritiof Svensson (SWE)
6. Maurice Capron (FRA)
6. Ödön Radvány (HUN)
8.–11. Voldemar Väli (EST)
Osvald Käpp (EST)
“Eestil oli ka selles kaalus väljas kaks meest, kaks uustulnukat. Nii Voldemar Väli kui Käpp jõudsid mängude ametliku protokolliraamatu järgi kaheksa parema hulka. Sümboolne oli ehk seegi, et koos olümpiateed alustanud mehed jõudsid neli aastat hiljem koos ka olümpiavõiduni…
Käpp pani kõigepealt selili prantslase Rottenfluci ja võitis punktidega ungarlase Némethi. Sellele järgnes punktikaotus taanlaselt Torgenssenilt. Siis tõi loos vastaseks tulevase olümpiavõitja ja Käpp kaotas Anttilale punktidega.
Et pärast neljandat vooru olid maadlema jäänud veel seitse meest, jagasid eestlased kaheksandat kohta.”
“Käpp võitis Pariisis küll kaks esimest vastast, kuid sai siis kaks punktikaotust järjest ja langes konkurentsist välja. Ent kaotustest õpitakse.”
“Kõrbesin olümpial läbi kahel viisil, kogemuste puudumise ja võistlustel valitsenud 45-kraadise leitsaku tõttu (võisteldi Pariisi sisevelodroomi klaaskatuse all, Pariisis aga näitas kraadiklaas sel ajal üle 30 °C varjus).
Mis Pariisis juhtus, on kõigile teada: Pütsep saigi olümpiavõitjaks, Roman Steinberg võitis pronksmedali ning Eesti tuli osavõtvate maade hulgas Soome ja Rootsi järel kolmandale kohale. Olime maailma kolmas maadlusriik (kahe maadlusviisi üldarvestuses tegelikult siiski viies riik – toim.) ja see andis palju enesekindlust juurde.”
VIII suveolümpiamängud Pariis
14. juuli 1924
Vabamaadlus
Sulgkaal (kehakaal kuni 66 kg)
1. Russell Vis (USA)
2. Volmari Wikström (FIN)
3. Arvo Haavisto (FIN)
4. George Gardiner (GBR)
5. William Montgomery (CAN)
6. Émile Pouveroux (FRA)
7. Ernst Belet (SUI)
7. Alfred Praks (EST)
–
11. –16. Osvald Käpp (EST)
“Osvald Käpp kaotas Pariisis kohe avavoorus inglasele George Gardinerile ning ei pääsenud jätkama ka lohutusringis.”
“Robert Oksa töötas meil ainult aasta, kuid selle ajaga tegi ta ära hiigeltöö. Tal oli tohutu perspektiivitunne ja ta oskas näha maadlejates peituvaid potentsiaale. Oksa tegi panuse ainult noortele: Pariisis käinud meestest olin mina kõige noorem, alles 19-aastane, Väli oli 21-, Kusnets, Steinberg ja Rudolf Loo 22-aastased. Ainult Pütsepal oli aastaid 26, kuid temas nägi Oksa olümpiavõitjat.
Nimetatud kuuest mehest võrsus kolm olümpiavõitjat
