astunud, pistis Newt lääneseina suunas jooksu. Thomas kõhkles algul, teadmata, miks peaks jooksma, kuid ei jäänud pikalt mõttesse ja järgnes talle samas tempos.
Oli hämar, kuid takistused heitsid tumedamaid varje ja ta sai kiirelt edasi liikuda. Ta peatus siis kui Newtki, otse hiiglasliku seina kõrval, mis kõrgus nende kohal nagu pilvelõhkuja – järjekordne juhuslik pilt, mis hõljus tema tühjaks pühitud mälu häguses vees. Thomas märkas väikeseid punaseid tulesid siin ja seal seinal välkumas, liikumas, peatumas, sisse ja välja lülitumas.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
