Veel üks Lotte. Erich Kärstner
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Veel üks Lotte - Erich Kärstner страница 6
„Kus on siis Lokid ja Patsid?” küsib preili Ulrike. (Nii nimetatakse viimasel ajal Luiset ja Lottet.)
„Oh, need!” ütleb Monika põlastavalt. „Need istuvad muidugi jälle kusagil rohus ja hoiavad teineteisel käest kinni, et tuul neid laiali ei puhuks!”
Kaksikud ei istu üldse kusagil rohus, vaid metsniku aias. Nad ei hoia ka käest kinni – selleks pole neil põrmugi aega; nende ees lebavad vihikud, käes on neil pliiatsid, ja parajasti dikteerib Lotte agaralt kritseldavale Luisele. „Kõige rohkem armastab ema nuudlisuppi loomalihaga. Loomaliha tood sa lihunik Huberi juurest. Pool naela hästi läbikasvanud ristiribi.”
Luise tõstab pea. „Lihunik Huber, Max-Emanueli tänaval, Prints Eugeni tänava nurgal,” vuristab ta maha.
Lotte noogutab rahulolevalt. „Kokaraamat on köögikapis, kõige alumises vasakpoolses laekas. Ja sellest raamatust leiad kõik retseptid, mida mina oskan.”
Luise märgib üles: „Kokaraamat… köögikapp… kõige alumine vasakpoolne laegas…” Siis toetab ta küünarnukid lauale ja ütleb: „Toiduvalmistamise ees on jube hirm! Aga kui esimestel päevadel viltu läheb, võib ehk ütelda, et olen selle suvevaheajal unustanud, kas jah?”
Lotte noogutab kõheldes. „Pealegi võid ju mulle kirjutada, kui miski ei klapi. Ma käin iga päev postkontoris ja küsin, kas midagi on tulnud.”
„Mina samuti,” ütleb Luise. „Kirjuta aga hästi tihti! Ja söö tublisti Imperialis! Issil on ikka nii hea meel, kui mulle toit maitseb!”
„Lihtsalt rumal, et sinu lemmikroaks on just nimelt täidisega munakook!” poriseb Lotteke. „Noh, aga sinna ei saa juba midagi parata! Vasikašnitsel ja guljašš oleksid mulle igatahes rohkem meeltmööda!”
„Kui sa kohe esimesel päeval kolm munakooki sööd, või neli või viis, võid hiljem ütelda, et oled kogu eluks nendest isu otsa söönud.”
„Seda võib,” vastab õde, olgugi et tal juba paljast mõttest viiele munakoogile kõhus keerama hakkab. Ta lihtsalt ei tee sellest välja!
Siis kummarduvad mõlemad jälle oma vihikute kohale ja kuulavad vastastikku ära klassiõdede nimed, istumise järjekorra klassis, õpetajate harjumused ja täpse koolitee.
„Kooliteega on sul lihtsam kui minul,” arvab Luise. „Sa lihtsalt ütled Trudele, et ta esimesel päeval sinu poolt läbi tuleks! Ta teeb seda mõnikord. Noh, ja siis sa jooksed kenakesti tema kõrval ja pead tänavanurgad ja kõik muu meeles!”
Lotte noogutab. Äkki ta ehmub. „Seda pole ma sulle veel ütelnudki: ära sa unusta emmele, kui ta sind voodisse paneb, head-ööd-musi andmast!”
Luise pilk libiseb kaugusesse. „Seda ei ole mul vaja üles kirjutada. Seda ma kindlasti ei unusta!”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.