style="font-size:15px;"> 2) käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud reguleerijakoolituse kursuse õppekavade nõuetele vastav õppekava;
3) andmed reguleerijakoolituse lektorite erialase kvalifikatsiooni kohta;
4) käesoleva lõike punktis 3 nimetatud lektorite kirjalik nõusolek asuda tööle. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]
(10) Maanteeamet keeldub koolitaja tunnustamisest, kui:
1) õppeasutuse esitatud õppekavad ei vasta kehtestatud nõuetele;
2) koolitajal puuduvad käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud nõuetele vastavad lektorid või 3) tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]
(11) Maanteeametil on õigus tunnistada kehtetuks käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tunnustus korraldada reguleerijakoolitust juhul, kui:
1) tunnustuse taotlemisel on esitatud valeandmeid;
2) koolitus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele või 3) koolitaja on teinud otsuse reguleerijakoolituse lõpetamise kohta. [RT I, 31.12.2010, 3 – jõustub 01.01.2012]
(12) Reguleerija koolitamise korra ja reguleerija tunnistuse vormi, väljaandmise ning kehtetuks tunnistamise korra, sealhulgas õppekavad ning nõuded lektorite kvalifikatsioonile kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
§ 10. Reguleerija märguanded
(1) Reguleerija ülestõstetud käsi keelab liiklejal liikuda. Kui reguleerija on tõstnud käe üles ja osutab peatumiskohta, peab liikleja kohe peatuma. Kui märguanne antakse hetkel, millal juht on ristmikul või ülekäigurajal, tuleb liikumist jätkata.
(2) Reguleerija küljele rõhtsalt väljasirutatud käsi (käed) keelab liiklejal liikuda suunas, mis on risti reguleerija väljasirutatud käe (kätega); kui reguleerija on pärast seda käe (käed) langetanud, ei tohi liikuda juht ega jalakäija, kelle poole on reguleerija rind või selg.
(3) Reguleerija küljelt tohib sõita paremale, otse, vasakule või tagasi. Reguleerija võib lisaks anda sõidusuunas viipe, mis lubab selles suunas liikuda.
(4) Reguleerija võib anda ka muid liiklejale arusaadavaid märguandeid või suulisi korraldusi.
(5) Liiklust keelav märguanne kehtib kuni lubava märguandeni.
(6) Liikuda tohib suundades, milles see pole keelatud.
(7) Ristmikul ja ristmikevahelisel teel antud märguannetel on üks ja sama tähendus.
(8) Liikluse reguleerimise märguanded antakse:
1) musta-valgevöödilise sauaga;
2) punase helkurkettaga;
3) liiklusmärgi ”Sõidu keeld” kujutisega kettaga;
4) käega.
(9) Märgi ”Sõidu keeld” kujutisega ketast võivad kasutada ka teised reguleerijad, kui sellel on kirje ”Sõidu keeld” asendatud muu sõnaga, mis iseloomustab reguleerija ametit või organisatsiooni, näiteks ”Päästeasutus”, ”Looduskaitse”, ”Teemeister”, ”Lapsed” või muu selline.
§ 11. Märguriietusele, ohutusvestile ning loomveoki, jalgratta, tasakaaluliikuri, pisimopeedi ja jalakäija helkurile esitatavad nõuded
(1) Märguriietus peab olema standardi EVS-EN 471 ”Hoiatusrõivad professionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded” kohane 3. klassi kollakasroheline ohutusriietus.
(2) Ohutusvest peab olema standardi EVS-EN 471 ”Hoiatusrõivad professionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded” kohane vähemalt 2. klassi ohutusvest või – riietus.
(3) Jalgratturikiiver peab vastama standardi EVS-EN 1078 ”Kiivrid jalgratturitele ja rulade ning rulluiskude kasutajatele” nõuetele.
(4) Helkur, mida kasutab jalakäija, peab vastama standardi EVS-EN 13356 ”Nähtavust parandavad vahendid mitteprofessionaalseks kasutamiseks. Katsemeetodid ja nõuded” nõuetele.
(5)Helkur, mida kasutatakse loomveokil, jalgrattal, pisimopeedil ja tasakaaluliikuril peab vastama käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele.
§ 12. Liikluspiirangud
(1) Avalikult kasutatava tee omanikul on õigus ajutiselt või alaliselt piirata sõidukite liiklemist lähtuvalt massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast või jalakäijate liiklemist või keelata see liiklejate ohutuse tagamiseks, teehoiutööde tegemiseks, tee ja teerajatiste kahjustamise vältimiseks, looduskeskkonda kahjustava mõju vähendamiseks või rahvatervise seaduse tähenduses elukeskkonna tagamiseks.
(2) Kui liikluse piiramine ei ole tingitud looduslikest mõjudest (pinnase sulamine, tormi-, vihmakahjustused või muu selline mõju) või teistest erakorralistest asjaoludest, peab teeomanik või piirangu kehtestaja tagama liiklejate juurdepääsu liikluspiirangualasse teiste teede kaudu, muu liikumisvõimalusega või teisel ajaperioodil.
(3) Teeomanikuks käesoleva paragrahvi tähenduses on:
1) riigimaanteel – Maanteeamet;
2) riigi tugi- ja kõrvalmaanteel – Maanteeameti kohalik asutus;
3) kohalikul teel – valla- või linnavalitsus;
4) taliteel – talitee rajaja.
(4) Avalikult kasutatava tee omanik peab andma teavet liiklejatele, kes seda vajavad, tee kasutuskorralduse muudatuste kohta teeseaduse § 31 kohaselt, samuti alalise piirangu korral selle kehtestanud haldusorgani ja teel kasutatava tähistuse kohta.
(5) Liikluspiirangute avalikustamise ja liikluskeelu alase loa taotlemise ja väljastamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega.
§ 13. Keskkonnakaitsenõuded
(1) Juht ei tohi kahjustada keskkonda sõiduki mootori või teiste seadmete põhjustatud liigse müra, tolmu või heitgaasiga, mida oleks võimalik vältida.
(2) Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega veekogu kaldal lähemal kui kümme meetrit veepiirist.
(3) Liikleja ega sõitja ei tohi:
1) kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed ega teega külgnevat ala;
2) saastata keskkonda kütuse või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud.
(4) Juht ei tohi juhtida sõidukit, millel on keskkonda saastav leke.
(5) Õuealal ja lähemal kui kümme meetrit elamust ei tohi peatatud või pargitud sõidukil mootor töötada kauem kui kaks minutit.
2. peatükk
LIIKLUSREEGLID
1. jagu
Üldsätted
