päeva pärast jooksis ta suure kisaga minu juurde:
„Tulge appi! Teie kasukas on marru läinud!”
Jooksin riidetuppa ja mida ma nägin? Kõik riided olid puruks lõhutud.
Kasukas oli hiljutisest rehkimisest tõesti marru läinud.
Parajasti asus ta viimse ülikonna kallale. Räbalad aina lendlesid ringi.
Haarasin pistoli ja lasksin.
Kasukas vaikis kohe.
Ja sellest peale on ta alati vagune ning ma kannan teda vähimagi hirmuta.
Visa koer
Kord oli mul koer, kel oli nii terav haistmine, et temaga võis küttida linde isegi öösi. Siis pidi talle aga põleva laterna sappa siduma.
Läksin kord tema ja kahe sulasega jahile.
Sulased jäid meist maha. Me sattusime varsti tetredele.
Et haavlid olid sulaste käes, siis läksin tagasi neid otsima, kuna koer jäi linde valvama.
Minnes kuulsin ma varsti maa alt oigeid. Sulased olid langenud vanasse kivisöekaevandusse.
Ruttasin külast abi tooma. Pika ja raske töö järel õnnestus sulaseid saja kaheksakümne meetri sügavusest kaevandusest välja kiskuda. Mõlemad olid terved.
Jaht jäi pooleli.
Järgmisel päeval sõitsin kaheks nädalaks kodust eemale.
Taas koju saabudes pärisin kohe koera järele.
Kodused ei teadnud loomast midagi; nad olid arvanud, et koer on minuga sõidul.
Läksin lõpuks kaheldes kohale, kuhu koera tetredega jätsin.
Ja seal ta seisiski.
Hüüdsin – nüüd! Ta hüppas, tedred tõusid lendu, ma lasksin ja sain ühe pauguga 25 lindu.
Aga vaene loom oli nii nälginud, et tema hobusel pidin koju viima. Kuid ta toibus peagi.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
