style="font-size:15px;"> 152. Vana tüdruk ja uad.
M. Liedenberg Vigalast.
Vana tüdruk tahtnud kangesti mehele minna. Poiss ütelnud: "Mis sina enam mehele lähed, sull pole ju hambaidki suus!" Annud talle 3 uba ja ütelnud: "Kui neid seks ajaks jõuad ära süüa, kui ma siit üle järve sõuan, siis võtan sind ära!"
Olnud juba varsti üle järve teine pool ääres, kui vana tüdruk paluma hakanud: "Tiideviltu! Tiideviltu, pojuke! Uba suus, teine pios, kolmas alles algamata!"
Sest tuli välja, et vana tüdruk üsna ilma hambuta oli. Poiss jättis teise ube edasi sööma ja läks oma teed.
153. Vana tüdruku tubakanälg.
J. Kurgan Kurnalt.
Vana tüdruk tahtnud alati piipu suitsetada. Ei olnud enesel raha tubaka osta.
Sellepärast läinud tee äärde ja norinud teomeeste käest tubakat: "A ubakest ee! A ubakest ee!"
X. Kosjad
154. Rannamehe naise võtmine.
D. Pruhl Metsikust.
Ranna Jaak rääkis: "Leen tuli minu juurde ja ütles: "Kulla Jaak, lähme kihlama, lähme kihlama!"
Mina mõtlesin: "Ueldakse: on loll, on loll. Kui on loll, olgu peale loll! Mull on ju vanaema, kes leiba teeb!"
Läksime siis kihlama, Leen eeli, mina takka järele.
Tema oli nõnda ilus, alt ahukas, pealt peenikene. Ueldakse, et ilus naine on maja lukk ja paha naine porgu tukk! Leen on ju nõnda ilus: triibuline seelik ja ristiline rätik!"
155. Kaks lombakat.
J. P. Sõgel Paistust.
Lombakas rätsepp läinud kosja. Talus olnud üks priske ja terve, teine lombakas tütar. Rätsepp tahtnud tervet enesele.
Laulatuselt tulles tunnud rätsepp, et tema ja pruudi pead kokku tihti puutusivad.
Väljas vaatab rätsepp: mõlematel seestpoolsed jalad kõrvukäimisel lühemad. Ei olnudki terve talutütrega, vaid lombakaga laulatatud.
Rätsepp kiruma. Noorik aga vasta: "Mis tehtud, see tehtud. Igaleühele kohane!"
156. Saarlase kosjakaup.
J. Kurgan Kurnalt.
Saarlane läinud kosja. Ütlenud pruudile: "Ma pidin ikka ju ammugi sio juurde tulema rääkima, agas es täa, kas tohin kah rääki!"
Tüdruk vasta: "Mis siis kartad, eks sa räägi!"
Peigmees kohe: "Kuule, tule mulle a naiseks ega mia sind heinamaale vii, ma panen sinu kodu ligi küpsetama ja kooki tegema. Esa teep meile uie köögi, meil hea, suur kartuli aed, kasvavad jämedad kaerad!"
157. Tüdruk perenaiseks.
J. Kurgan Kurnalt.
Talus teeninud väga viisakas, hea tüdruk. Perevanemad soovivad, et poeg tüdruku enesele kosiks.
Poeg kosinudki.
Naiseks saades läinud tüdruk aga pahaks.
Teised küsinud, kudas ta enne nii hea olnud.
Noorik vastanud, et enne paha loomu salaja pidanud. Ütelnud: "Kui viha tuli peale, läksin õue, närisin palki!"
Näidanud palki, kus ta närimas käinud.
Pool palki ära näritud!
158. Linn annab leiba.
J. Kurgan Kurnalt.
Sausti mees läinud võõra valla tüdrukule kosja.
Tüdruk küsima, kust mees pärit.
Mees vasta: "Saustist!"
Tüdruk jälle: "Sausti mehed on vaesed. Kas su maad annavad leiba ka!"
Mees kohe: "Pole vigagi. Küll saame läbi. Koorime metsas parki, teeme vihtu, viime linna. Küll linn annab leiba."
159. Pian minema.
D. Pruhl Metsikust.
Lonkur mees tahtnud enesele tüdrukut naiseks. Ei tüdruk tahtnud minna.
Mees läinud korra selle pere laudile, kus tüdruk elanud.
Õhtul toonud tüdruk kalja. Mees hüüdnud laudilt võõra häälega: "Sina saad mehele!"
Tüdruk kohe vasta: "Ei tea kellele!"
Mees laudilt: "Poolteist jalaga Jaagule!"
Paari päeva pärast läinud Jaak uuesti kosja.
Tüdruk ütelnud: "Taevast on kästud, pian minema!"
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
