suhtes vähehaaval taanduma, sest kommunistlikud tõekspidamised ei suuda enam rahuldada majandusliku mõtlemisega ja keskkonnast huvitatud noorema põlvkonna nõudmisi (Spencer, 2008). Heaks näiteks sellest on Pekingi rahvusvaheline lennujaam. Selle ultramodernse ehitise loomisel kasutasid disainerid feng shui elemente, et tervitada 2008. aasta suveolümpiale saabuvat maailma sportlaskonda (Seattle Times, 2008).
Ka hiinlased ise soovivad feng shui’st osa saada, kui sellest sõltub edutamine või oma töökoha säilitamine. Mõned Raudse Riisikausi liikmed – enamalt jaolt riigiteenistujad ja kõrgemad sõjaväelased, kes kunagi olid nautinud teadmist, et nende töökoha püsimine on sada protsenti kindel – maksavad nüüd konsultantidele kõva raha, et nood nende kontoriruumid heaolu kasvatava feng shui energia toel ümber kujundaksid (Reuters, 2007).
Ja nii kohtubki lääs idaga. Kui orient maailmaturul üha enam võimsust kogub, on selge, et Aasia investorid tahavad sellest heast chi’st osa saada. Hiina, Taiwani ja teised Kaug-Ida finantsistid ärgitavad välismaiseid äripartnereid – sealhulgas mitmeid USA suurfirmasid – rakendama oma hoonete arhitektuuris klassikalise feng shui printsiipe. Juba üheksakümnendate aastate alguses võis leida meediast viiteid sellisele idamaade kapitali ja ameerikaliku ettevõtlikkuse kokkusegamisele. Kõigile, alustades kohalikest kinnisvaramaakleritest kuni selliste suurte kuulsusteni välja nagu Donald Trump, saab osaks Aasia-pärane kohtlemine: pole feng shui’d, pole raha (Dunn, 1994).
Ta mainis seda John Larsonile „Dateline’i“ saates, ta rääkis sellest Bob McKeownile CBS õhtustes uudistes, ta pöördus isegi noorema vaatajaskonna poole kanal VH1 saates „The Fabulous Life“.3 Kui tegemist on innovatsiooniga, siis usub mitmekülgne ärimagnaat Donald Trump feng shui’sse. Ta ei karda seda tunnistada ega kõhkle viimase trendi (antud juhul iidse) kasutusele võtmisel hetkegi. See on täpselt see, mida ta 1990ndate keskpaigas oma ettevõtmistega alustades tegi. Lootes kasvatada oma mitmesuguste projektide elujõulisust, konsulteeris see superstaar kinnisvaraäris maailma parimate feng shui praktiseerijatega. Need aitasid Trumpil kujundada endisest mitte just väga asjatundlikult ehitatud Gulf & Westerni büroohoonest mugava ja luksusliku pilvelõhkujaTrump International Hotel & Tower. See kõik poleks olnud täiuslik ilma ehitusele eelnenud spektaakli ja tseremooniata. Ja kuigi Trump ei pruugi end veel niipea duši all käimise järel kinaveripulbriga üle puistama hakata, on ta avastanud taoismi edunupukese ja hoiab sellest kümne küünega kinni. Trump ise on seda kõige paremini väljendanud: „Me uurime seda, me tegeleme sellega ja me tõesti palkasime kellegi – tõelise eksperdi. On oluline usaldada põhimõtteid, millesse usub suur hulk inimesi. Sest kui nemad neisse usuvad, siis on need põhimõtted ka minu jaoks piisavalt head.“ (Intervjuu Bob McKeowniga, jaanuar 1995, CBSi õhtuses uudistesaates „News-Eye onAmerica“.)
Kuid Trump pole kaugeltki mitte ainus, kes feng shui turul jala ukse vahele on saanud. Sheldon Adelson, Stanley Ho? Hästi, aga kuidas oleks Steve Wynniga? See kasiinoparunite trio tähistab hasartmängutööstuses sama mis Marcus Loew, William Fox, ja Adolph Zukor meelelahutusäris: raha, toorest jõudu ja geniaalsust. Mis puutub parima ja suurima kasiino rajamisse, on nad kibedad rivaalid. Kuid ühes asjas on Adelson, Ho ja Wynn üksmeelel – selleks on feng shui.
Las Vegas? Passé. Víva Macau! VIP-mängurid, kellel jagub raha, aega ja muid ressursse, kogunevad ida patulinna – Macausse Gotai Stripile. CIA, jah, Luure Keskagentuur ise raporteerib, et Macaust on kujunenud maailma suurim ja tulusaim hasartmängude keskus. Õnnejahil Aasia kasiinoasukad ootavad ohtralt head feng shui’d, mis kasvataks nende rikkust, õnne ja heaolu. Pole just üllatav. Seetõttu otsivadki Adelson, Ho ja Wynn oma ultramoodsate kuurortide arendamisel nõu ning abi parimatelt feng shui meistritelt.
Kui välja arvata sellised üüratud projektid nagu Disneyland, suured pangad ja hiidettevõtted Hongkongis, vähesed meistrite planeeritud ja üle Kagu-Aasia laialipillatud elamupiirkonnad ja mõned Trumpi hooned, kasutavad just kasiinod kõige keerukamaid klassikalise feng shui vorme. Ma hüüan hurraa Wynnile, Hole, Adelsonile ja teistele – nende impeeriumid kasvavad ning arenevad päev-päevalt, mis demonstreerib meile klassikalise feng shui rikkuste kasvatamise valemite üüratut potentsiaali. Kahju ainult, et uudistes räägitakse vähe feng shui’st igapäevaelus, selle kasutamisest elu- ja tööruumides, mitte ainult hasartmängude juures.
Feng shui’d peetakse tihtipeale ekslikult religiooniks, kuid seda see pole. Just seetõttu ongi nii oluline, et mõjuvõimsad tööstusliidrid nagu Trump, Wynn ja Adelson seda avalikult heaks kiidavad. Nende entusiasm on andnud energiat feng shui taasesiletõusule nii selle praktiseerijate kui ka avalikkuse seas.
1980ndate aastate keskpaigas lõi rahvusvaheliselt tunnustatud professor Thomas Lin Yun, Tiibeti buda munk, Tiibeti Musta Mütsi tantristliku feng shui (TMMT) ja tutvustas seda läänemaailmas. Nii nagu enamik munki (või nunnasid), nii valdab ka Lin Yun põhiteadmisi Hiina meditsiinist, võitluskunstidest ja feng shui’st. TMMT keskendub peamiselt bagua’le, ühele feng shui põhialusele (rohkem informatsiooni bagua kohta leiad sõnaseletuste loendist). Tuginedes oma teadmistele tervenduskunstis ja ida filosoofias, keskendus Lin Yun sellele, et lääne maitse jaoks lihtsustada bagua’d (diagrammi, mis aitab tuvastada kaheksa suuna energia sügavaid saladusi). Sarja „Keep It Simple“ („Lihtne lähenemine“) autor Stephen Skinner kirjeldas Lin Yuni Ameerika-debüüti oma raamatus „Lihtne lähenemine feng shui’le“ (K. I. S. S. Guide to Feng Shui):
Professor Lin Yuni saabumine Hongkongi kaudu Taiwanist Ühendriikidesse 1980. aastatel ja tema õpilase Sarah Rossbachi tegevus kinnitasid feng shui kindlalt Ameerika kaardile. Algusaegadel õpetas Lin Yun küllaltki traditsioonilises stiilis feng shui’d, kuid sai peagi aru,
et tarvis oleks märksa lihtsamas vormis õpetust. Nii kohandas ta
bagua’d ja käivitas selle 1985. aastal Tiibeti Musta Mütsi tantristlik-budistliku feng shui’na (Tibetan Black Hat Tantric Buddhist (TBHT) Feng Shui). (73)
Ühendades feng shui budismiga, lisas Lin Yun feng shui’le vaimset auväärsust ja segades hulka Tiibeti Musta Mütsi lamaismi, taandas ta feng shui selle traditsioonilisest Hiina algupärast. „Tantristlik“ oli viimane peibutav lisandus, mis muutis feng shui Ameerika Ühendriikides märksa populaarsemaks, kui see muidu iial oleks olnud.4
Lin Yun ise kutsus oma lihtsustatud bagua’d kaheksaks elu jaamaks või kaheksaks elu pürgimuseks (mida on kerge ära tunda sellistest terminitest nagu „rikkuse nurk“, „abielu nurk“, „kuulsuse sektor“ jne). See jäi Ameerikas pikaks ajaks feng shui põhialuseks ja on ilmselt peamine põhjus, miks feng shui’d tänini sageli peetakse religioosseks praksiseks. Kui loopida rahvalikku keelekasutusse sõnu nagu „pühadus“, „sekt“, ja „tempel“, on kõikvõimalikud oletused kerged tekkima. Lisaks sellele on enamik Lin Yuni õpilastest saanud ka budistliku väljaõppe ja nende konsultatsioonide üheks osaks on retsiteerimine või poollauldes lugemine. Jah, need rituaalid võivad olla küll suurepärane kogemus, kuid need ei kuulu klassikalise feng shui õpetuse hulka. Siiski, vaatamata Tiibeti Musta Mütsi tantristliku feng shui mittetraditsioonilisele olemusele, ei oleks feng shui ilma Lin Yuni õpetuseta ilmselt iial nii tuntuks saanud.
Aja jooksul on siin ja seal tärganud mitmeid eri versioone Lin Yuni modifitseeritud feng shui’st, mida küll ei peeta TMMT feng shui’ks, kuid mille puhul on siiski tegemist lääne feng shui’ga.5 Lääne feng shui saavutas peavoolu staatuse 1990. aastate lõpul, kui seda käsitleti laialdaselt nii raamatutes kui ka populaarsetes telesaadetes. Feng
„The Fabulous Life” (eesti k „Imeline elu“) – Ameerika telekanali VH1 programm, milles tutvustatakse kohti, asju ning teenuseid, mida armastavad ja naudivad mitmed kuulsused.
TMMT ja lääne stiilis
Red Robini hamburgeriketi viimane reklaam Houstonis, Texases, suurel teeäärsel plakatil lubab „Kõhu
