oled istunud magava lapse voodi ääres ja silmitsenud heldimusega seda kunstiteost? Aastaid hiljem vaatame juba täiskasvanuks saanud last, kuulame tema mõtteid, jälgime tema tegutsemist ja imestame, kui suure andega meid on õnnistatud, et selline kunstiteos luua. Meie looming kestab ja täieneb aastatega. Selline vaatlemine kutsub meis esile helge rahulolutunde ja me naudime seda hetke. Naudime seda ka hoolimata aeg-ajalt esilekerkivast üksteise mittemõistmisest või arusaamatustest. Ärgem siis unustagem seda tunnet, saatku selline naudingu- ja rõõmutunne meid läbi elu.
Pealkirjastame selle tsooni veel kord ja seekord täiendatud kujul. Niisiis on tegemist laste, loovuse ja tuleviku tsooniga, mille nimi on Järv.
Lapse puhtale energiale on omane unistamine. See aitab ja toetab tema eesmärke, soovunelmaid. Täiskasvanuks saades muudame unistused oma eesmärkideks ning küllaldase motivatsiooni ja kire olemasolu korral viime need ka ellu.
„Ja nõnda unistab laps kõikjal − väljas puiesteel, pööningul, laudas, rannal lebades, ja tema unistused on tõelised. /-/ Mõned sellised lapseea unistused on selgemad kui teised ja neis on jõud, mis viib nende täitumisele; teisest küljest, aja jooksul unustatakse vähem selged unistused. Me elame kogu elu, püüdes oma lapseea unistusi kirjeldada, ja mõnikord sureme enne, kui leiame vajalikud sõnad.” (Lin Yutang „Elamise tähtsus”)
Emaks olemine
Vanasti oli laste kasvatamine tihtipeale vanavanemate ülesanne, sest lapse enda vanemaid peeti liiga noorteks ja väheste kogemustega „juhendajateks”. Noorel täiskasvanud inimesel on tema saavutusvajadus veel täitmata ja seetõttu püüab ta olla üheaegselt võimekas kõigis eluvaldkondades, olgu see siis lapsevanemana, töötajana või abikaasana. Kõike kolme korraga maksimaalses energias saavutada ei ole võimalik. Kui lappame (naiste)ajakirju ja loeme imenaistest, kes kasvatavad kolme last, juhivad firmat ja on seejuures imehead külaliste vastuvõtjad ning seltskonnainimesed, siis füüsiliselt pole see lihtsalt võimalik. Neil on kindlasti abilised, mõistev partner, abivalmis vanaema-vanaisa või hea koduabiline. See ei ole häbiasi ega laiskus, sest mingis valdkonnas palju saavutada tähendab teises valdkonnas vajakajäämisi. Tegemist on looduse põhirütmiga ja selle vastu pole mõtet võidelda või ennast lõhki rebida.
Niisiis on emaks ja isaks olemine suur töö, millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda. Noor inimene on oma olemuselt yang (aktiivne, väljapoole suunatud) ja tema huvikese asub temast endast väljaspool. Seetõttu ei ole ka emarolli omaksvõtmine kõigile lihtne. Tänapäeval lükatakse emaks saamist liiga kaua edasi, sest enne tahetakse saavutada oma isiklik (töö)eesmärk, kuid meie keha väsib nüüdisaegses aktiivses ja närvilises yang-ühiskonnas kiiresti. Sellepärast on tänapäeval paljude neljakümnendate eluaastate künnisele jõudnud paaride valuküsimus lastetus. Moodne tehnoloogia ja arstiteadus on leidnud mitmeid võimalusi, asendamaks loomulikku rasestumist. Aktiivne sekkumine loomulikku rasestumisse muudab aga inimeste, meie järeltulevate põlvkondade energeetika üha nõrgemaks. Lapsed eostatakse siis, kui vanemad soovivad, ja nad sünnivad siis, kui vanemad seda tahavad. Keisrilõige kui sündi sekkumine on soositud üksnes juhul, kui seda nõuavad ema ja lapse tervislik seisukord. Praegusajal võib aga kuulda lugusid, kuidas tulevane ema on valu hirmus juba algusest peale seisukohal, et loobub loomulikust sünnitamisest. Kuid emaks, lapsevanemaks olemine on seotud nii füüsilise, meelelise kui vaimse valuga ja see on paratamatus, sest seda põhjustavad kiiresti toimuvad muutused lapsevanema elus. Emaks-isaks olemine ei tähenda alati geneetiliselt oma lapse saamist, vaid väikese inimese üleskasvatamist. Selleks võib olla kasulaps, hooldelaps või inimene, kes vajab elus hoolt ja armastust. Vaatamata ühiskonna arengule ollakse siiski veel kahjuks valearvamusel, et „kahtlase” taustaga vanematel on kindlasti „kahtlane” laps.
Inimese arengus on eriti olulised tema esimesed kuus-seitse eluaastat ehk koolieelikuiga. Tegemist on sellise perioodiga, mil lapse teadvus on alles ooteseisundis. Sel ajal on aktiivne alateadvus ning laps reageerib ja elab alateadlike instinktide najal. Alateadvus on aga sarnane salvestava magnetofoniga – kõik, mida ta kuuleb iseenda ja tema ümber toimuva kohta, salvestatakse otse alateadvusesse. Sel perioodil kujunevad välja tema alateadlikud käitumismustrid ja uskumused, mida ta kannab endaga kaasas kuni surmani. Nii mõnigi uskumus võib inimese alateadvuses olla aastakümneid puhkeseisundis, kuni see mingi sündmuse, kogemuse või emotsiooni mõjul aktiveerub ning ilmneb meid ennastki jahmatav teistsugune käitumine või tundmus. Kuigi inimese elus on kõik etapid olulised, peetakse energeetilises mõttes siiski kõige olulisemaks just esimest seitset eluaastat ja sel perioodil välja kujunenud uskumusi. Seetõttu on selle perioodi märgusõna kvaliteet ja veel kord kvaliteet, mida kannab endas ka Metalli stiihia. Ja nagu me feng shui bagua filosoofiast juba teame, kannab laste, loovuse ja tuleviku tsoon just Metalli stiihia energiat.
Tänu yang-elustiilile tunnevad naised sisemist sundust teha ametialast karjääri ja pöörata tähelepanukese endast väljapoole. Naised tegutsevad mehe stereotüübi järgi (yang’ilt), kuid püüavad samal ajal täita ka traditsioonilist emarolli (yin). Enamasti jääb peale yang-olemine ja seetõttu on üha raskem ennast kahe väga erineva energia vahel jagada. Tihti on selle tagajärjeks pigem loobumine – kehaline, vaimne, energeetiline loobumine emarollist.
Kaari oli lapsest saadik unistanud emakssaamisest. Nüüdseks on ta juba aastaid olnud õnnelikus abielus, milles kaua aega puudus vaid ühisloomingu vili − laps. Last saada oli soovitud ja proovitud aastaid, kuni lapsesaamine muutus regulaarseks õigete ja valede päevade arvestamiseks, millega ühtlasi kadus kogu lust ning nauding. Nõustaja soovitas paaril leida endale mõni uus tegevus või hobi, mis viiks mõtted lapsesaamisest eemale, et anda seeläbi kehale võimalus vabaneda ülepotentsiaalist ehk suurest soovist tekkinud takistavast energiast. Perre võeti koer ja hakati agaralt tegelema kutsika kasvatamise ja koolitamisega, nii et lapsesaamise soov nihkus hetkeks tagaplaanile. Kui Kaari aasta hiljem naistearsti juures rutiinses kontrollis käis, sai ta rõõmustava uudise osaliseks − ta oli rasestunud.
Mirja armastas laulda hoolimata sellest, et tema viisipidamisoskus kõige parem polnud. Üksi kodus olles laulis ta vannis käies, kodu koristades või lihtsalt niisama heast tujust ajendatuna. Peagi pärast abiellumist sündisid tal mõneaastase vahega kaks last. Oma igapäevaseid toimetusi tegi ta lastega koos ja ikka lauldes. Küll oli ärkamise ja magamamineku laul, riidessepanemise ja söömise laul, õuemineku ja pesemise laul. Kui laulu käepärast võtta polnud, tuli sõnad ja viis ise välja mõelda – ning see oli lihtne ja lõbus. Nüüdseks on lapsed suurteks meesteks sirgunud ja mõlemil on imeline lauluhääl: vanem poeg õpib klassikalist laulu ja noorem laulab ülikooli kooris. Ja seda kõike vaatamata sellele, et suguvõsas eriliselt muusikaandelisi inimesi polnud. Tegemist on esimestel eluaastatel omandatud uskumusega „ma oskan laulda” ja selle uskumuse sihipärase realiseerimisega.
Emaarmastus võib …
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим
