pleekinud tapeet kohati koos aluspapiga puruks käristatud.
Pärast küüditamist laialitassitud mööblist oli Ellenil õnnestunud mõned esemed tagasi saada: paar logisevat tooli, laud ja riietekapp, mille üks uks oli eest murtud, aga ka diivan, mille riie oli vahepeal võimatuseni võidunud ja vedrud ragisesid, andes istuja tagumiku all ennast tunda. Kõige väärtuslikum oli siiski klaver, mille Ellen lihtsalt põhimõtte pärast välja nõudis Parkse kultuurimajast, kuhu see Raudiku kooli likvideerimise järel oli sattunud. Lapsena oli ta kuigivõrd klaverimängu õppinud, oskas praegugi lihtsamaid viise klimberdada, aga see mustaks lakitud ja vahepeal hulganisti kriimustusi saanud mänguriist oli tema jaoks nüüd rohkem sümboli tähendusega – see oli nagu saatusekaaslane, mida samamoodi aastaid mööda küla vintsutati ja nüüd nagu temagi oma algsesse kohta jõudnuna tõestas, et kõigest läbielatust hoolimata on nad mõlemad õigeks tunnistatud.
Valges majas elas peale Ellen Ridala veel metsapraaker Sundström, kellele külanõukogu oli pärast kolhoosikontori väljakolimist teisele korrusele korteri andnud. Too oli juba kuuekümnele lähenev meesterahvas, siitkandist Rootsimaale ümber asunud kunagiste rannarootslaste järglane, kes oli kohaliku talutüdrukuga abiellunud, pärast kolhooside loomist metsapraakeriks hakanud ja hiljem leseks jäänud. Nils Sundströmile oli külanõukogust teatatud, et maja tagastatakse algsele omanikule, ning juhul, kui ta Ridalaga ei suuda kokku leppida, peab ta endale metsakombinaadi kaudu teise elupaiga leidma. Ellenit oli mees varem vaid paar korda põgusalt näinud, kui naine oma kunagist kodu vaatamas käis, ja siis oli Sundström ennast seal täisõigusliku elanikuna, peaaegu majaomanikuna tundnud; nüüd pidi ta alandlikuks palujaks muutuma, kelle edaspidine elukoht õigest majaomanikust sõltus.
„Ma olen siin juba üksteist aastat elanud ja teie maja valvanud…” alustas mees kuivavõitu huumoriga, aga varjamatult närvitsedes. „Nüüd ei teagi, mis edasi saab, te tahate vist kogu maja kohe kätte saada?”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
