kaotame muidugi õige suuna käest või satume ummikusse. Kuid see käib asja juurde. Peame säilitama huumorimeele ja õppima asju kergelt võtma. Kui meie suhtumine on liigselt tulemustele orienteeritud, võib see meie eesmärkidele vastu töötada, sest enesearengut ei saa tagant sundida. Püüa järgida kursust nõnda, nagu ma selle kirja pannud olen. Ent kui leiad, et hakkad väsima minu uutest nõuannetest teadlikkuse arendamisel, siis ignoreeri neid või tegele nendega hiljem. Sa ei pea tegema kõike, mida ma soovitan. Sa võid sealt endale sobiva välja valida. Ma räägin sellest ka edasistes peatükkides. Pea lihtsalt meeles: sina oled see, kes valikuid teeb. Kui tundub, et seda kõike on liiga palju, siis võid mõnest harjutusviisist loobuda – näiteks päevikupidamise lõpetada või mõnel pühapäevahommikul mediteerimise asemel voodis ajalehte lugeda. Ometi soovitan, et kui sa midagi vahele jätad – uue lähenemise teadlikule kõnnile või mõne harjutuse –, märgi see raamatu äärele üles, et hiljem selle juurde tagasi pöörduda. Muidugi võib minna ka nii, et mõned mu nõuanded tunduvadki sulle ligitõmbavamad kui teised. Ka selles pole midagi halba. Kõik, millest ma kirjutan, ei saagi sinu jaoks kasulik olla.
Ent samal ajal ole valvas, et sa endale liiga palju järeleandmisi ei luba ega esimeste tagasilöökide ilmnemisel alla ei anna. Peamine on asja juurde kindlaks jääda. Ära muretse selle pärast, mis sul eile tegemata jäi või homme tegemata jääb. Jätka lihtsalt tähelepanemist. Pikapeale see mõjub. Me üritame arendada teadlikkuse voogu, mis harjutamise jätkamisel aina tugevamaks muutub. Iga kord, kui märkame oma keha raskust toolil istudes, mõtete jutuvada või oma tegelikke tundeid, muudame me teadlikkuse voogu tugevamaks. Viimaks saabki meist see voog ja me elame oma elu täie teadlikkusega. Kuid esialgu katkeb voog kergesti. Seega on peamine harjutada natuke, aga püsivalt. Jääme enda suhtes leebeks ja kannatlikuks, väldime liiga suurte ootuste loomist, kuid üritame arendada enesedistsipliini. See on sama, nagu jõusaalis käimine: sa pead lihtsalt kätte võtma ja minema – pole mõtet vaid sellesuunalisi mõtteid heietada!
Mõnes mõttes meenutab see dieedi pidamist. Nagu teada, on dieedi pidamise puhul kõige kergem esimene päev. Siis on motivatsioon kõige suurem. Kuid aja jooksul see väheneb. Peagi lipsab meie toidusedeli sekka ka mõni moosipirukas. Ning selleks peab valmis olema. Alguses oleme innustunud – kuid tee mis tahad, kunagi jõuab ikka kätte hetk, mil meil saab sellest kõrini ning tekib vastumeelsus. Kõrvalekalded on täie tähelepanu arendamise tee osa. Kuid see ei peaks meis kartust tekitama: see on tõesti vaid protsessi osa. Pigem on küsimus selles, kui palju me kõrvale kaldume ning kui kiiresti me õigele teele tagasi pöördume.
Seetõttu olen ma kursuse üles ehitanud nõnda, et teadlikkuse osa selles suureneb järk-järgult. Pigem alustada realistlike ootustega kui suurte ambitsioonidega.
Järgnevaid peatükke lehitsedes võid hakata mõtlema: „Pole võimalik, et ma jõuaks kaheksa nädalaga kogu selle jutu läbi lugeda ning seda harjutada, seda on liiga palju!“ Aga leia endale sobiv lähenemine. Näiteks võid lihtsalt lugeda ilma harjutusi sooritamata. Ka see pole vale – tavaliselt loeme raamatuid just nõnda! Hiljuti hakkasin ma lugema raamatut luulevormide kohta, kus anti nõu, kuidas kirjutada jambilises pentameetris ning sonette luua, kuid see jäi mul pooleli, kuna mul polnud aega kirjutamisharjutusi sooritada. Loodetavasti sina seda raamatut pooleli ei jäta. Sest ka lihtsalt lugemisest on kasu. Üks budistlikke õpetusi, mida ma rõhutan, on järgmine: „Millest sa mõtled, selleks ka saad.“ Ka ainult täie tähelepanu ja teadlikkuse kohta lugemine aitab sul teadlikumaks muutuda. Nagu ma juba ütlesin: ära anna liiga kergelt alla, ära võta seda nagu dieeti, millest juba paari nädala pärast loobuda – kuid samas ära ole enda suhtes ka liiga nõudlik, kui selle raamatu harjutusi sooritama hakkad. Leia oma tee.
Siinkohal, ilma liigselt mis-on-küsimusele keskendumata, võiks piirduda tõdemusega, et meditatsioon on intensiivne teadlikkus mingi ajaperioodi vältel. Kui me oleme teadlikud, siis märkame, mis toimub meie ümber ja meie sees – märkame jalaka varju, varblase säutsumist ning mõtet, mis meis just mõne tööprobleemiga seoses esile kerkis. Me märkame neid teadlikult. Me üritame neid täielikult kogeda. Meditatsioon on sellise teadlikkuse intensiivistumine. Kuid meditatsioonis on rõhuasetus oma meele tajumisel ja mõistmisel ning selle muutmisel. Meditatsioonis märkame meelt oma meele abil. Võime mediteerida ka jalutades või toolil istudes ja aeda vaadates, kuid tavaliselt istume me liikumatult ja suletud silmadega – me tõmbume tegutsemise maailmast eemale, et uurida oma sisemaailma. Tihti mediteerime mingist „objektist“: jälgime oma hingamist või üritame arendada rahulikkust, heaolu ning siirast heasoovlikkust.
Kuna minu eesmärgiks on teadlikkuse järkjärguline ja süstemaatiline tutvustamine, ei eelda ma, et sa esimese kahe nädala jooksul mediteerid. Kolmandal nädalal tutvustan ma mitmesuguseid lõdvestumis- ja hingamisharjutusi. Alles neljandal nädalal soovitan ma asuda igapäevase mediteerimise juurde. Järgnevatel nädalatel pakun ma aina üksikasjalikumaid nõuandeid. Väga võimalik, et sa juba tegeled igapäevase mediteerimisega, ning sellisel juhul võivad minu nõuanded saada su seniste harjutuste osaks. Ent kui sa sellega veel ei tegele, siis järgi lihtsalt minu igapäevaseid nõuandeid. Ma olen need kirja pannud nõnda, et need võivad olla iseseisvad harjutused või siis rõhutada mõnd külge igapäevase meditatsiooni puhul.
Ma soovitan mediteerida umbes 20 minutit päevas ning kui sul vähegi võimalik on, oma meditatsiooni kohta ka märkmeid teha – see aitab sul objektiivsemalt hinnata, kuidas su mediteerimine edeneb. Kui mõni päev vahele jääb, võiksid selle raamatus sisalduvatesse ülevaadetesse üles märkida. Vahelejäänud päevade kokkulugemine näitab asjade tegelikku seisu. Ning annab sulle võimaluse pärast nende meditatsioonide juurde naasta, kui seda soovid.
Võimaluse korral võiksid endale leida nii-öelda teadlikkussõbra. Üks asi, mida ma üha uuesti tähele panen, kui teadlikkust õpetan, on see, kui kergesti inimesed uskuma hakkavad, et nemad olid ainsad, kes unustasid teadlikku kõndi teha või ei leidnud mediteerimiseks aega. Kui oma kogemust teistega jagame, siis tavaliselt avastame, et nemad maadlevad täpselt samade probleemidega. Aitab, kui sellest rääkida. See aitab asjadest tõesemat pilti saada. See aitab ka entusiasmi taastada.
See hoiab motivatsiooni kõrgel. Ning ilmselt süvendab ka teie sõprust.
Muidugi ei tasu kedagi sundida endaga koos seda kursust läbima. Kuid vahest õnnestub leida kedagi, kes sooviks sinuga ühineda. Siis võiksite kord nädalas sel teemal rääkida. See võib toimuda ka telefoni teel – näiteks pühapäeva õhtul, kui olete oma nädala kokkuvõtete kirjapaneku lõpetanud. Võite ka luua interneti jututoa, kus teiste kursuse läbijatega vestelda. Või siis meili teel suhelda. Või kohtuda ja silmast silma vestelda!
Ma soovitan sul päeviku pidamise tarvis ka uue märkmiku muretseda. See võiks olla selline, mida saab kõikjale kaasa võtta, näiteks jakitasku või käekotti panna. See võiks sul kursuse ajal kogu aeg käepärast olla. Järgmiste nädalate jooksul palun ma sul märkmeid teha, seega tuleb kasuks, kui seda pidevalt kaasas kannad. Võiksid valida märkmiku, mis millegi poolest eriline tundub ja lausa kutsub kirjutama.
Kui oled järele vaadanud, et midagi erilist ees ei seisa, siis võikski kohe pihta hakata. Kuid esmalt mõtle selle üle, mida sa kursuselt ootad. Leia vähemalt kolm eesmärki. Need võiksid olla realistlikud, saavutatavad ning konkreetsed, mitte üldsõnalised ja suurejoonelised, nagu „tahan olla armastuse allikaks maailmas“. Kindlasti on see väärtuslik eesmärk, kuid pole kerge kindlaks teha, kas see on saavutatav, ning seega on ebaõnnestumine tõenäoline. Eesmärgid võiksid olla lihtsad ja praktilised. Näiteks: „tahan läbida terve kursuse, mitte poole pealt katki jätta“ või „tahan leida loovaid viise teadlikkuse arendamiseks töökohal“. Võta oma märkmik ning täida ära järgmisel leheküljel olev tabel.
1. Eesmärgid
Võta
