valdas Sandrat kummaline tunne. Hetkekski ei tekkinud temas kartust, et kirjutaja võiks olla kaval pervert või et tuleks kahelda tema siiruses. Kas energiat on üldse võimalik virtuaalselt edasi anda, seda ta ei teadnud, aga laeng, mille ta kirja lugedes sai, oli tuntav. Või tahtis ta seda nii tungivalt uskuda, et tundis, mida tunda poleks tohtinud?
Sandra oli kõva käsi materiaalses maailmas, esoteerika oli talle tume maa. Reaalses maailmas ja eriti tööalaselt tundis ta juba ninaotsaga, milline klient on potentsiaalne ostja ja kes tahab lihtsalt uudistada, millises uhkes villas või korteris teised inimesed elavad.
Talle meenus üks kena naine, kes teatas glamuurset korterit vaadates juba esimese viie minuti jooksul, et ärgu Sandra seda korterit kellelegi enam pakkugu, ta ostab selle ise kindlalt ära. Sandral olid aga töös omad eeskirjad kujunenud ja ta ei broneerinud objekti ilma käsirahata. Naine palus küll pisarsilmil, aga äris pole pisaratel jõudu. Järgmisel päeval tekkis uus huviline ja Sandra teavitas ka ostuhimulist naist ning uuris finantsvõimalusi. Naine määras kibekiire kokkusaamise ja andis pakutavas korteris jälle pisaratele voli. Selgus, et ta mees on ehitaja, kuu aega tagasi Soome tööle saanud ja et läheb veel natukene aega, enne kui raha tuleb. Sandra proovis naist maa peale tuua, aga too aina nuttis ja halas, kuidas ta juba kujutab end ette suures vannitoas iluprotseduure tegemas ja ka kõikmõeldavaid muid asju selles korteris – ikka nuuksetega segamini. Kokkulepet muidugi ei saavutatud ja Sandra sõidutas naise bussipeatusse, sest too ei suutnud veel tükk aega kuidagi oma emotsioone kontrolli alla saada.
Kinnisvaratehingutega sai Sandra suurepäraselt hakkama just seetõttu, et oli väga sotsiaalse loomuga. Talle ei valmistanud vaeva kümneid kordi sama juttu rääkida. Kuigi kliendid olid väga erinevad, leidis ta kiirelt vahetu kontakti. Erinevalt paljudest teistest ametikaaslastest ei üritanud ta kunagi kasutada moosimiseks labaseid võtteid stiilis „sellest pole midagi, et hämara köögi aknast paistab ainult naabermaja sein, päikesepoolsest lendaksid kärbsed sisse ja oleks palju hullem…”
Aus lähenemine kliendile oli tema trump, ta teadis, et üldjuhul ei jõua ilustava jutuga niikuinii tehinguni, sest enamik klientidest tajus sellise asja ära. See oli tema reaalsus, karm, ent siiras ja usaldusel põhinev. Ta tundis end siin hästi, kuna käitus oma loomusele vastavalt ja oli ise kehtestanud reeglid.
Aga Karli kiri, see oli teistsugune reaalsus, kus kehtisid ilmselt teistsugused reeglid kui kinnisvarailmas. Sandra luges kirja mitu korda läbi, mõtles veidi ja asus siis kõhklemata vastama. Kaotada polnud midagi, aga võita palju.
Tere, Võõras Mees!
Nagu ma kirjast aru saan, on Karl su õige nimi. Sellele järeldusele jõudsin, kui märkasin, et kasutad oma õiget meiliaadressi. See on suur julgus. Minul on küll suhtlemiseks loodud uus aadress, aga tunnistan ausalt, et mu nimi ongi Sandra. Võtsin endale vabaduse guugeldada sind ja ei oska arvata, miks sinusugune võimekas mees neti teel tutvust otsib. Kas tahad mind selles asjas valgustada? Võiksid ka kirjutada, millist inimest loodad leida. Seda võin oletada, et ega sa ise ka vist päris täpselt ei tea, kes või missugune võiks uus naistuttav olla ja kas oodatud persoon üldse end ilmutab ning nii jääb võimalus, et pead leppima sellega, mida suhtlusportaalil pakkuda on.
Tänan, et kirjutasid,
Sandra
Nii, esimene samm on astutud. Kuna kirja autoril polnud kasutajanime, ei saanud ta tema andmeid suhtluskontolt piiluda. Vaist sosistas talle, et Karl vist ei ole mingi kääbusmees. Kuigi alati on võimalik sattuda ka mõne friigi otsa, keeldus ta aju seda uskumast ja ta silme ette kerkis hägune pilt Karlist just sellisena, nagu tema lootis meest näha.
Sandra oli tõusmas, et vetsus käia, kui avastas, et oli tulnud uus kiri. Ta imestas juba Karli usinuse üle vastuse kirjutamisel, kuid leidis oma pettumuseks kirja võõralt.
Tervitusi kohvreid pakkivalt ärimehelt!
Olen lendamas Tai Kuningriiki ärireisile ja kutsun sind saatjaks kaasa. Kui oled kiire tüdruk, saame lennujaamas kokku kell 18.00. Tunned mu selle järgi ära, et hoian peos kollast roosi. Ära passi unusta! Ja teadmiseks sulle, et eelistan sul seljas näha valget. Eriti käib see pesu kohta.
Armand
Sandra pani jalad risti. Ta pidi sellele kirjale viivitamatult vastama. Jah, just viivitamatult.
Tere, Armand!
Keri põrgusse!
Sandra
Sandra saatis kirja teele ja kustutas oma konto. Tal polnud seda enam vaja. Silmas küll, et teda ootas ees üheksa „kallit”, aga need ei huvitanud teda. Tal oli nüüd Karl.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
