Liiklusseadus ja liiklusmärgid 2016. Grupi autorid

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Liiklusseadus ja liiklusmärgid 2016 - Grupi autorid страница 4

Liiklusseadus ja liiklusmärgid 2016 - Grupi autorid

Скачать книгу

täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses sõiduki suurim mass;

      90) tühimass on valmistaja määratud sõitjate ja veoseta, kuid juhiga täisvarustuses sõiduki mass. Mopeedidel ja mootorratastel ei arvestata tühimassi hulka juhi ja kütuse massi. Haagistel ei arvestata tühimassi hulka juhi massi; [RT I, 28.02.2015, 1 – jõust. 01.05.2015]

      91) vahetatav pukseeritav seadeldis on põllu- või metsamajanduses kasutatav mehhanism, mille peamine otstarve on täiendada või muuta traktori funktsioone ja mis on konstrueeritud traktori haakes vedamiseks;

      92) valmistajakiirus on sõidukile valmistaja määratud suurim kiirus;

      93) vastutav kasutaja on Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või – õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja; [RT I, 28.02.2015, 1 – jõust. 01.05.2015]

      94) veoauto on veose veoks ettenähtud auto;

      95) õppesõiduväljak on selleks kohandatud ja muuks liikluseks suletud kattega tee või maa-ala;

      96) õueala on jalakäijate ja sõidukite samaaegselt liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega;

      97) ühissõiduk on ühistranspordiseaduse kohaselt ühistransporditeenust osutav buss, troll, tramm või sõitjaid vedav ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud sõiduauto;

      98) ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega; [RT I, 28.02.2015, 1 – jõust. 01.05.2015]

      99) ülekäigukoht on sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks jalakäijale ettenähtud, arusaadavalt rajatud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikurijuht ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigukohal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;

      100) ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgisega tähistatud sõidutee, jalgrattatee või trammitee osa, kus juht on kohustatud andma jalakäijale teed. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata. Ülekäigurajal võib sõidutee ületada jalgrattaga või tasakaaluliikuriga sõites, kuid sel juhul ei ole reguleerimata ülekäigurajal jalgratturil ega tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur või tasakaaluliikuri juht ületab ülekäigurajal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal sõiduteed ületades ei tohi jalgrattur ega tasakaaluliikuri juht ohustada sõiduteed ületavat jalakäijat;

      101) ümberpõige on möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites.

      2. jagu Liiklusohutus

      § 3. Liiklejate turvalisuse tagamine

      (1) Riikliku liiklusohutuspoliitika töötab välja Vabariigi Valitsus.

      (2) Liiklejate turvalisuse ja liiklusohutuse tagamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

      (3) Liiklusjärelevalvet korraldab Siseministeerium.

      (4) Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium.

      (5) Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatustöö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldusterritooriumil.

      (6) Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus tagama liiklusohutusnõuete järgimise.

      § 4. Liikluskasvatus

      (1) Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:

      1) ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;

      2) teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.

      (2) Laste liikluskasvatust viivad läbi ja neid valmistavad ohutuks liiklemiseks ette:

      1) lapsevanem ja seaduslik esindaja;

      2) koolieelsed lasteasutused, põhikoolid, gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid või muud pädevad asutused.

      (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 loetletud asutuste poolt läbiviidava laste liikluskasvatuse korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ("Laste liikluskasvatuse kord.", Vastu võetud 20.10.2011 nr 136 https://www.riigiteataja.ee/akt/124102011002).

      (4) Täiskasvanute liikluskasvatust viiakse läbi koolituste, massimeedia, liiklusohutuskampaaniate, infopäevade, sihtotstarbeliste teabematerjalide ja muu taolise vahendusel.

      § 5. Rahvuslik liiklusohutusprogramm

      (1) Rahvusliku liiklusohutusprogrammi eesmärgiks on meetmete efektiivsem rakendamine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks ja liiklusõnnetuste läbi hukkuvate ning vigastada saavate inimeste arvu pidevaks vähendamiseks.

      (2) Rahvuslikku liiklusohutusprogrammi viivad ellu ministeeriumid ja ametkonnad, kelle pädevuses on liiklusohutusalaste meetmete väljatöötamine ja rakendamine, kohalikud omavalitsused, riiklikud ja mitteriiklikud institutsioonid, kelle pädevuses on liiklejate koolitamine ja nendes õigete hoiakute ning ohutute liiklusharjumuste kujundamine.

      (3) Kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatakse rahvusliku liiklusohutuseprogrammi elluviimist regionaalsete ja kohalike liiklusohutusprogrammide ning tegevuskavade kaudu.

      § 51. Teave tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta

      (1) Riigiteede seisundi, tee sulgemise ning tee kasutamise ja kaitse põhinõuete kohta annab teavet Maanteeamet. Operatiivinfot riigiteede liiklusolude kohta annab Maanteeamet üleriigilise levikuga raadio ning interneti kaudu.

      (2) Maanteeamet teavitab üleriigilise levikuga raadio kaudu riigitee liikluskorralduse olulisest muudatusest ja selle kehtimisajast vähemalt 24 tundi ette. Avalikult kasutatava tee omanik peab liikluskorraldusest

Скачать книгу