Kuidas last kooliks ette valmistada. 200 head harjutust koolieelikule. Loone Ots

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Kuidas last kooliks ette valmistada. 200 head harjutust koolieelikule - Loone Ots страница 3

Kuidas last kooliks ette valmistada. 200 head harjutust koolieelikule - Loone Ots

Скачать книгу

Jalgratas on uus, sõiduk, metallist, kantav.

      V: Jalgratas võib olla vana, võib olla plastmassist või lausa puidust, võib olla nii suur ja raske, et kanda ei jaksa, kuid jalgratas on alati on sõiduk.

      1) Jäätis on valge, torbikus, külm, kallis.

      2) Vesi on sinine, voolav, külm, maitsev.

      3) Viha on tunne, halb, ajab nutma, suunatud inimesele.

      4) Söögilaud on nelinurkne, jalgadel, selleks, et selle pealt süüa, puidust.

      5) Õun on söödav, magus, mahlane, ümar.

      6) Raamat on lugemiseks, kinkimiseks, õppimiseks, ostmiseks.

      7) Puiestee on tänav, park, mets, aas.

      8) Koer on loom, neljajalgne, karvane, pruun.

      9) Maa on ümmargune, taevakeha, inimeste asupaik, veerohke.

      10) Laava on tuline, voolav, kõva, must.

      V: 1) Külm. 2) Voolav. 3) Tunne. 4) selleks, et selle pealt süüa, 5) Söödav. 6) Lugemiseks. 7) Tänav. 8) Loom. 9) Inimeste asupaik. 10) Tuline.

      8. TÕMBA ÕIGELE VASTUSELE JOON ALLA.

      1) Kui laps jääb haigeks, helistab ema politseisse, perearstile, haiglasse, panka.

      2) Kui keegi rikub seadust, võib ta sattuda teatrisse, kooli, parki, vangi.

      3) Dirigent juhib autot, rongkäiku, orkestrit, sõjaväge.

      4) Põhiosa einest moodustab salat, suupisted, dessert, praad.

      5) Numbreid õpetab aritmeetika, dieetika, trigonomeetria, eetika.

      6) Arstiteaduses kasutatakse periskoopi, mikroskoopi, teleskoopi, ahjuroopi.

      7) Millisel spordialal kantakse maski? Vehklemine, poksimine, ujumine, suusatamine.

      8) Kes juhib armeed? Kapten, kindral, admiral, kolonel.

      9) Mis ei ole muusikainstrument? Metsasarv, oboe, klarnet, sikusarv.

      10) Mis ei ole näidendi osa? Vaatus, vaheaeg, stseen, aaria.

      V: 1) Perearstile. 2) Vangi. 3) Orkestrit. 4) Praad. 5) Aritmeetika. 6) Mikroskoopi. 7) Vehklemine. 8) Kindral. 9) Sikusarv. 10) Aaria.

      KUJUNDID, HULGAD, JADAD, MUSTRID. LOENDAMINE, JÄRJESTAMINE, LIIGITAMINE

      Õppekava järgi peaks laps ära tundma ristküliku, ruudu, kolmnurga, ringi, kuubi ja kera ning oskama neid kirjeldada. Ta peab oskama järjestada kuni viit eset või kujundit pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi. Harjutustes on lisatud teisigi kujundeid ja suurendatud nende arvu hulkades. Laps ei pea teadma, et ellips või trapets on kujund, kuid seda võib talle mainida. Sama kehtib hulknurkade kohta.

      Et asi ei jääks liiga teoreetiliseks, siduge kujundid argieluga. Paluge last leida näiteid kujundite kohta omas kodus. Küsige: „Kus võiks siin toas olla ristkülik?“ Näiteid: teleri ekraan on ristkülik või ruut, elektri- või keraamilise pliidi rõngad on ringid (laske lapsel järjestada rõngad suuruse järgi), heegeldatud laudlina on ring või ellips, lillevaasi siluett võib olla trapetsikujuline, vannitoa põrandaplaat kuusnurkne jne. Kui vastavat kujundit toast või köögist ei leia, liikuge mõttes kodust välja: kuusnurk on mesikärje kannu kate jne. Rõhutage, et kujundid on tasapinnalised. Kui sama kujundit kasutatakse ruumilise keha osana, on kehal endal teine nimetus: kera, koonus, püramiid, rist- või rööptahukas jne. Õpetage last tuvastama kujundeid ka teistes asendites (kolmnurga tipp allapoole, ristkülik „püsti“, trapetsi eri küljed trapetsi alustena jne). Rääkige mõistetest „all“, „peal“, „vahel“ jne. Kujundite osaga on seotud hulkade osa: esemete liigitamine sarnaste tunnuste järgi. Kui loogika peatükis liigitame verbaalsel tasandil, siis siin toimub see visuaalselt. Käelisi oskusi ja peenmotoorikat edendavad harjutused, kus laps peab ise kujundeid joonistama. Kui joonistamine ei tule kohe ilusasti välja, võib laps kujundeid laduda mis tahes käepärastest esemetest: nööpidest, kartulikrõpsudest või helmestest. Kujundeid võib ka paberist välja lõigata.

      Hulgad, jadad, mustrite värvimine ja muu seesugune on seostuvad ka eelmise peatüki teemaga – loogikaga.

      1. MILLISED KUJUNDID ON PILDIL?

      V: Ruut, ring, ruut, kuusnurk, trapets, ellips, kolmnurk, ristkülik ja rööpkülik.

      Täpsemalt: kaldruut e võrdkülgne ristkülik; ring; ruut e võrdkülgne ristkülik; kuusnurk, täpsemalt võrdkülgne kuusnurk; trapets e rööpkülgne nelinurk; ellips e kinnine kõverjoon; võrdkülgne kolmnurk; ristkülik e täisnurkne rööpkülik; rööpkülik e paralleelsete vastaskülgedega nelinurk.

      6. MITU ROHELIST, SINIST JA PUNAST KOLMNURKA ON PILDIL?

      V: 1 roheline, 3 sinist ja 9 punast

      

7. MITU LILLAT JA MITU KOLLAST KOLMNURKA ON PILDIL?

      V: 27 lillat ja 81 kollast

      

8. MILLISED KUJUNDID ON PILTIDEL?

      V: Ring, kolmnurk, ristkülik, kolmnurk, ring, romb, ruut, kolmnurk, ring, romb, ellips, trapets, romb, ring ja kolmnurk.

      9. MITU NELINURKA ON PILDIL?

      V: 6: 1 ristkülik, 3 rombi, 1 ruut ja 1 trapets

      10. MILLISED PILDID EI SOBI TEISTE HULKA? MIKS? (LAPS VÕIB ANDA KAKS ERINEVAT ÕIGET VASTUST)

      V1: Teiste hulka ei sobi lilled, sest need on ainsad kasvavad taimed selles hulgas.

      V2: Teiste hulka ei sobi käekell, sest see on ainus mehaaniline ese hulgas.

      11. MILLISED KUJUNDID ON PILDIL?

      V: Pildil on 2 kolmnurka, 2 trapetsit, 1 rööpkülik ja 1 ristkülik.

      12. LEIA OMA KODU KÖÖGIST NII PALJU RISTKÜLIKUID JA RINGE, KUI KAPPE AVAMATA SILMA HAKKAB. KUMMAS HULGAS ON ROHKEM ELEMENTE?

      13. MIS VÄRVI LIPP ON SINISE LIPU JÄREL? MIS VÄRVI LIPP ON PUNASE LIPU EES? MIS VÄRVI LIPP ON VALGE JA PUNASE LIPU VAHEL? MIS VÄRVI LIPP ON ÜLEMISES REAS PAREMALT ESIMENE? MIS VÄRVI LIPP ON ÜLAL VASAKULT ESIMENE?

      

14. NEED KUJUNDID TÄHISTAVAD SÕJAVÄGE.

      Rivi

Скачать книгу