robotiga mingilgi moel vestlema asuda.
Savioke’i Relay-robot.
Päeva lõpuks oli meie tahvel rohelisi linnukesi täis. Roboti isiksuse riskantsed väljendused – silmapilgutused, heliefektid ja muidugi see „rõõmutants“ – tõid sajaprotsendilise edu. Enne sprinti tundis Savioke muret, et kliendid võivad roboti võimeid üle hinnata. Nüüd nad nägid, et klientide suurema rahulolu saladus võibki peituda roboti meeldivas iseloomus.
Muidugi mitte iga pisiasi polnud laitmatu. Puuteekraan oli uimane. Heliefektid olid kohati valesti ajastatud. Üks idee – lisada roboti puuteekraanile mänge – ei köitnud inimesi üldse. Need puudused viitasid, et inseneritöös tuli mõnd prioriteeti muuta, kuid aega veel oli.
Kolm nädalat hiljem läks robot hotellis täistuuridel kasutusse. Relay osutus hitiks. Lood veetlevast robotist ilmusid New York Timesis ja Washington Postis ning Savioke kogus veebimeedias esimese kuuga üle miljardi hiireklõpsu. Kõige olulisem oli aga see, et klientidele robot meeldis. Suve lõpuks oli Savioke’il nii palju uute robotite tellimusi, et nad suutsid vaevalt tootmisega sammu pidada.
Savioke mängis roboti isiksusele. Selle õnnemängu peale said nad minna aga üksnes seetõttu, et sprint võimaldas riskantseid ideid kiiresti proovile panna.
Häid ideid on raske leida. Ning isegi parimatele ideedele pole pärismaailmas edu garanteeritud. Seda tuleb tõdeda alati, ükskõik kas juhite idufirmat, annate kursust või töötate suures organisatsioon.
Teostus võib osutuda keeruliseks. Mis on kõige olulisem, millele oma jõupingutusi suunata, ning kuidas üldse alustada? Mismoodi teie idee tegelikus elus välja paistab? Kas peaksite värbama ühe targa inimese seda hindama või korraldama terve meeskonnaga ajurünnaku? Ja kust te teate, millal olete leidnud õige lahenduse? Kui palju kohtumisi ja arutelusid läheb vaja, et kindel olla? Ja kui asi on lõpuks tehtud, kas see siis kellelegi korda ka läheb?
GV partneritena on meie missioon aidata idufirmadel vastata nendele hiigelküsimustele. Me ei ole tunnihinnaga konsultandid. Me oleme investorid ja meid saadab edu siis, kui meie ettevõtteid saadab edu. Et aidata neil probleeme kiiresti lahendada ja oma jõududega toime tulla, oleme optimeerinud sprindiprotsessi, et see annaks võimalikult lühikese ajaga võimalikult häid tulemusi. Kõige parem on asja juures see, et protsess oleneb inimestest, teadmistest ja vahenditest, mis on igal meeskonnal juba olemas.
Oma idufirmadega koos sprintides lõikame otsetee läbi lõputute arutelude ja surume mitu kuud kokku ühteainsasse nädalasse. Meie firmad ei oota toote käikulaskmiseni, et aru saada, kas idee on üldse hea, vaid hangivad selgeid andmeid realistliku prototüübi pealt.
Sprint annab meie idufirmadele otsekui üleloomuliku võime: nad saavad kerida ajas tulevikku ning näha valmis toodet ja klientide reaktsioone, enne kui seovad end kulukate projektidega. Kui riskantne idee sprindis end õigustab, on tasu oivaline. Aga just läbikukkumised, ehkki valusad, on investeeringu seisukohalt kõige tulusamad. Kriitiliste vigade tuvastamine kõigest viiepäevase tööga on efektiivsuse tipp. See on oma vigadest õppimine, ilma vigu tegemata.
GVs oleme korraldanud sprinte sellistes ettevõtetes nagu Foundation Medicine (vähidiagnostika arendaja), Nest (nutikate kodumasinate valmistaja) ja Blue Bottle Coffee (kohvitootja, mis muud). Oleme kasutanud sprinti, et hinnata uue äri elujõulisust, luua uute mobiilirakenduste algversioone, täiustada miljonite kasutajatega tooteid, paika panna turundusstrateegiaid ja kavandada meditsiinianalüüside tulemuste esitamise vorme. Sprintides on osalenud investeerimispankureid, kes otsivad järjekordset strateegiat, Google’i isesõitva auto konstrueerijate meeskond ja keskkooliõpilased, kellel on vaja lahendada suurt matemaatikaülesannet.
See raamat on õppevahend ja teejuht, et saaksite korraldada omaenda sprindi, mis vastaks teie äri põletavamatele küsimustele. Esmaspäeval kaardistate probleemi ja valite tähtsama punkti, millele keskenduda. Teisipäeval panete konkureerivad lahendused paberile. Kolmapäeval langetate rasked otsused ja vormite oma ideed kontrollitavateks hüpoteesideks. Neljapäeval valmistate realistliku prototüübi. Reedel katsetate seda inimeste peal päriselus.
Me ei jaga siin mitte üldsõnalist nõu, vaid me kaevume detailidesse. Me aitame teil kokku panna ideaalse sprindimeeskonna neist inimestest, kellega te juba koos töötate. Te õpite suuri asju (näiteks kuidas võtta maksimumi teie meeskonna eri arvamustest ja ühe juhtfiguuri nägemusest), keskmisi asju (näiteks miks peaks teie meeskond veetma kolm päeva järjest ilma telefoni ja arvutita) ja pisiasju (näiteks miks on vaja lõunat süüa kell üks). Te ei saa lõpetuseks mingit põhjalikku valmistoodet. Aga teie asi edeneb jõudsalt ja te teate täpselt, kas te liigute õigele poole.
Te leiate eest mõne tuttava ja mõne uudse meetodi. Kui te olete kokku puutunud kulusäästliku arenduse (ingl k lean development) või disainmõtlemise (design thinking) põhimõtetega, siis küllap tõdete, et neid saab edukalt sprindis rakendada. Kui teie meeskond kasutab nn paindlikke (ingl k agile) protsesse, siis märkate, et „sprindi“ määratlus on teistsugune, kuid see täiendab olemasolevat. Ja kui te pole neist meetoditest varem midagi kuulnud, ärge muretsege – te saate hakkama. See raamat on mõeldud ühtviisi nii asjatundjatele kui ka algajatele, igaühele, kelle ees seisab suur võimalus, probleem või idee ja kellel on vaja kusagilt pihta hakata. Igat sammu on rohkem kui saja sprindi jooksul katsetatud, sätitud ja mõõdetud ning järjest kasvavalt sprindikogukonnalt saadud sisendandmetega täiustatud. Kui miski ei toimi, siis seda siin raamatus pole.
Raamatu lõpust leiate valiku kontrollinimekirju, mis hõlmab ka ostunimekirja ja igapäevajuhiseid. Te ei pea kõike kohe meelde jätma – kontrollnimekirjad on teile abiks, kui asute omaenda esimest sprinti korraldama. Kuid enne starti planeerige sprinti hoolikalt, et see õnnestuks. Järgnevates peatükkides näitame teile, kuidas sprinti ette valmistada.
ETTEVALMISTUS
Enne sprindiga alustamist vajate õiget väljakutset ja õiget meeskonda. Samuti vajate aega ja ruumi, et sprinti korraldada. Järgmises kolmes peatükis jagame teile näpunäiteid, kuidas sprinti ette valmistada.
1. VÄLJAKUTSE
2002. aastal loobus klarnetimängija James Freeman elukutselise pillimehe ametist ja asutas … mobiilse kohvileti.
James jumaldas värskelt röstitud kohvi. Tollal oli San Francisco kandis aga peaaegu võimatu leida kohviube, mille pakendil oleks röstimise kuupäev kirjas olnud. Seepärast otsustas James asja ise käsile võtta. Ta röstis hoolikalt ube oma koduses aiamajakeses ja sõitis siis Berkeley ja Oaklandi taluturgudele, kus valmistas ja müüs kohapeal joomiseks kohvi. Ta oli müüjana viisakas ja vastutulelik ning tema kohv oli imemaitsev.
Peagi omandas James ja tema Blue Bottle Coffee müügilett kultusstaatuse. 2005. aastal asutas ta San Franciscos ühe sõbra garaažis püsiva müügipunkti. Aastate jooksul äri kasvas ja pisitasa tuli kohvikuid juurde. 2012. aastal oli Blue Bottle esindatud juba San Franciscos, Oaklandis, Manhattanil ja Brooklynis. Paljud oleksid seda äri pidanud täiuslikuks. Siinne kohv loeti Ameerika paremate hulka. Kohvikuleti taga töötas sõbralik ja asjatundlik personal. Isegi sisekujundus oli täiuslik: puidust riiulid, maitsekad keraamilised plaadid ja tagasihoidlik suurepärase taevasinise tooniga logo.
Ometi ei pidanud James seda äri täiuslikuks ega lõplikuks. Tema kirg kohvi ja külalislahkuse vastu oli endine ning ta tahtis viia Blue Bottle’i kogemust veel laiemasse kohvisõprade ringi. Ta tahtis avada uusi kohvikuid.
