hüüdis Roomet Meritile. Tüdrukud olid esimesena laulnud. Loore rääkis midagi sellest, et poisse on niigi vähe ja ta tahab neid paremini kuulata, kuid ühtlasi tähendas see ka, et Merit pidi nüüd Roometi järgi ootama. Vaikselt ja ettevaatlikult olid nad oma järge oodates Roometi arvutis juba tegutsema hakanud ning kui aus olla, siis ei jäänudki neil enam kuigi palju teha.
„Istume fuajeesse või lähme linna?” uuris Merit. „Võiks ju kuskil mingi kohvi võtta äkki.”
Kohvikusse? See oleks kõlanud peaaegu kohtamise moodi, mõistis Roomet, ja see oli miski, milleks ta valmis polnud. Ta ju õieti ei tundnudki veel Meritit. Ja Merit ei tundnud ilmselgelt ka Roometit. Lihtsam oli see jama koolimajas ära vormistada ja kui nad millalgi veel kokku peaksid sattuma, mõnes rühmatöös, siis ehk tõesti, kuid vaevalt, et midagi niisugust oleks juhtunud.
„Teeme siinsamas ära,” pakkus Roomet ning naeratas lootusrikkalt ja kibedalt ühtaegu. Nad olid nüüd mõlemad kooris ja küllap andis ka see võimalusi vahel veel rääkida ja paremini tuttavaks saada, sest kui ta nüüd päris ausalt vastama pidi, siis polnud Roometil vähimatki selle vastu, kui mõni tüdruk… eriti Merit… Ta jättis igaks juhuks mõtte lõpuni mõtlemata. Varasematest aastatest teadis ta liigagi täpselt, et sellised hüved ei pruugi tema jaoks loodud olla.
Ja teisi põhjusi polegi?”
Roomet kulutas kogu õhtu Meritist mõtlemisele. Ta püüdis tüdrukust mingit sotti saada, kuid kõik, milleni ta mõistus küündis, näis täiesti vale ja ebaloogiline. Ühel hetkel ta enam ei üritanudki, vaid vedeles lihtsalt voodil, lollakas naeratus näol, ja püüdis laevalgusesse Meriti näojooni joonistada.
Hommikul, kuskil võileiva ja kohvikruusi vahel, rabeles ta eelmisel õhtul tegemata jäänud kodutöödega järjele saamise nimel ning siis oli juba aeg kooli minna. Esimesed tunnid möödusid rahulikult. Vahel vaatas Roomet viimasest pingist ette Meriti poole ning paaril korral tüdruk tema pilgule ka vastas avala naeratusega. Juttu nad küll eriti ei ajanud, kuid selleks polnud tol hetkel ka vajadust.
Lõunat sõi Roomet kiirelt. Üks osa temast lootis, et ehk jõuavad nad pika vahetunni ajal Meritiga veidi rääkida, ent kui ta matemaatikaklassi juurde jõudis, polnud tüdrukut veel seal. Selleks, et mitte oma pettumust välja näidata, koukis ta kotisügavusest killu paberit ja asus taas surfarit kritseldama. Harjumuspäraselt hoidis ta pilgu paberil, et mitte lasta end segada kõikidest neist liivakelladest, mis inimeste kohal heljusid. Mida vähem oli tema elus surmahirmu ja – endeid, seda normaalsemalt Roomet end tundis. Kritseldades ja Meritile mõeldes tundis ta end täiesti tavalisena, ehk isegi keskpärasena. Nii ta püüdiski pigem kritseldamisele keskenduda, kui kaaslasi vaadata. Neil ei olnud küll ühtegi värelust küljes, kuid ettevaatus sundis Roometit siiski oma tegemistesse süvenema ja pilgu inimestelt eemal hoidma. Pelgalt teadmine elukellade olemasolust oli alati meeldetuletus surma paratamatusest.
„Sul on ajalugu tehtud?” uuris Kristjan.
„Enam-vähem,” kehitas Roomet pilku joonistuselt tõstmata. „Töölehe tegin ära, aga essee annan vist homme.”
„Ja sa ei karda? Kurat, Lillemets on üle kooli tuntud oma rangusega.”
„Mis teha,” kehitas Roomet õlgu ja keskendus taas joonistusele.„Aga tahad sa mulle oma töölehte anda?” ei andnud Kristjan alla. „Ma kribaks selle kiirelt ümber ja mingi essee suutsin õnneks eile paberile manada. Midagi suurt küll ei ole ja sõnade arv jääb napilt allapoole piiri, aga vähemalt midagigi.”
Roomet otsis kotist veidi kortsunud paberi ja ulatas klassivennale.
„Kui mõne ilmse vea ära näed, anna mulle ka teada!”
„Tänud, mees! Sa seda esseed ei üritagi siis tänaseks valmis saada või?”
„Eip!”
Tänasel joonistusel oli surfar rannast kaugemal. Lehe servalt ei paistnud maad ning laine, mille poole poiss sõudis, nägi hirmuäratav välja. Roomet keskendus väikestele veepritsmetele laineharjal ning seejärel poisi käsivartele. Käelabad olid sügavalt vees ning õlalihased jätsid mulje, nagu keskenduks poiss tõsiselt sõudmisele. Küllap oleks laubal näha ka higipiisku, kui poissi suuremalt joonistada. Jah, seda kavatses Roomet järgmisena teha ‒ joonistada lähivaate surfarist, kes hiidlaine poole sõuab.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
