puudutab John Hornbyt. Mis puutub neljandasse raamatusse, siis seda hoiad sa juhuslike faktide jaoks, mis on küll juhtumiga seotud, kuid ei sobi teiste pealkirjade alla. Ja nüüd heidame pilgu sellele, mis Polton on teinud.»
Ta võttis oma abilise käest läikpaberil foto mõõdus 10x8 tolli, mis oli tugevast papist kaardile kleebitud. See kujutas suurendatud pöidlajäljendit, millel olid nüüd palja silmaga näha kõik väiksemadki detailid, nagu higinäärmete avad ja pisemadki pöidlanaha kurdude ebakorrapärasused, mida originaalil sai ainult suurendusklaasi abil vaadata. Lisaks sellele oli kogu fotokoopia kaetud peente mustade joonte võrgustikuga, mille abil oli kujutis jagatud paljudeks väikesteks ruutudeks, kusjuures iga ruut oli märgistatud numbriga.
«Suurepärane, Polton,» ütles Thorndyke tunnustavalt. «Täiesti suurepärane suurendus. Näed, Jervis, me pildistasime pöidlajälge koos nummerdatud ruutudega mikromeetriga, mis koosnes 1/12 tolli pikkuste külgedega ruutudest. Suurendasime seda kaheksa korda ja seega nende ruutude küljed siin on kaks kolmandikku tolli. Mul on selliseid eri skaalaga mikromeetreid mitmeid ja minu jaoks on nad hindamatud, kui ma uurin tšekke, kahtlasi allkirju ja muud sellist. Ma näen, et sa oled kaamera ja mikroskoobi kokku pakkinud, Polton. Kas panid mikromeetri ka sisse?»
«Jah, söör,» vastas Polton, «ja kuuetollise objektiivi ja ka väikese suurendusega okulaari. Kõik on siin kastis ja ma panin aparaati ka mõned eriti tundlikud plaadid, juhuks kui valgus peaks halb olema.»
«Aga asume siis teele ja tungime otse Scotland Yardi lõvikoopasse,» ütles Thorndyke ning võttis oma kübara ja kindad.
«Ega sa ometi kavatse seda suurt mikroskoopi Scotland Yardi vedada,» ütlesin ma, «kui sa tahad ainult kaheksakordset suurendust? Kas sul väiksemat ei ole? Või mõnda teist, kaasaskantavat instrumenti?»
«Meil on vägagi hea kaasaskantav instrument, mille Polton ise tegi – ta näitab seda sulle. Kuid mul võib võimsamat riista vaja minna, ja siinkohal luba mul ennast hoiatada: ükskõik mida ma ka sinu nähes teen, ära seda ametivõimude juuresolekul kommenteeri. Meie ülesanne on informatsiooni otsida, mitte seda kellelegi anda, mõistad?»
Sellel hetkel tõi sisemise ukse vaskkoputi – välimine tammepuust uks oli lahti – kuuldavale tagasihoidliku ja vabandava koputuse.
«Kes pagana päralt see veel on?» pomises Thorndyke mikroskoopi lauale asetades. Ta sammus ukse poole ja avas selle mõnevõrra järsult, kuid kahmas siis kohe kübara peast. Ma nägin, et ukselävel seisis üks daam.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
