siis miks mitte?
• Kas õielehtedele sobiva suuruse valimine oli raske? Kas täisväärtusliku elu jaoks on oluline, et kõik kaheksa vajadust oleksid rahuldatud?
• Kas on veel mingeid õielehtedel esindamata vajadusi ehk kas oleks võimalik lisada veel õielehti?
• Kas keegi kirjutas midagi õielehe keskele?
• Kas teid üllatasid eri inimeste joonistatud õielehtede sarnasused või erinevused? Mida see ütleb meile inimeste kohta üldiselt?
• Mis tagajärjed on sellel, kui mõnel inimesel on mõned õielehed kärbunud?
• Mida on vaja selleks, et kõik õielehed oleksid kaitstud? Mida kirjutasid osalejad lehtedele?
• Kas lehtedele kirjutatud märksõnade ja inimõiguste idee vahel on mingeid seoseid?
• Mida sa õppisid harjutuse käigus enda kui inimese kohta? Kuidas see seostub inimõigustega?
• Millised inimõigused on (meie tingimustes) kõige vajalikumad, et me saaksime täisväärtuslike inimestena õitseda ja kasvada?
• Kas mõned inimõigused on teistest tähtsamad? Kelle jaoks? Millal? Kus?
• Miks me peame olema valvel, et inimõigusi kaitsta ja arendada?
• Mida me saame inimõiguste kaitseks teha?
• Kas leidub vajadusi, mille rahuldamine ei ole tagatud ühegi olemasoleva inimõigustealase konventsiooniga?
Nõuandeid korraldajatele
Allpool kujutatud lilleõis on mõeldud üksnes näidisena. Oluline on osalejatele rõhutada, et igaüks neist peab ise otsustama, kui suurelt või väikselt ta iga õielehe joonistab. Erinevate lehtede värvi saab igaüks samuti vabalt valida.
Ärge juhtige tähelepanu lilleõie keskosale. Mõte, et seal võib paikneda midagi eriti olulist, peaks tekkima ise, harjutuse käigus. Samuti laske harjutuse käigus vabalt kujuneda ideedel, milliseid õielehti võiks lillele veel lisada, näiteks kultuuriline julgeolek, valikuvabadus elu kõigis aspektides, hüvede õiglane jaotamine, identiteet ja religioon või usk. Tooge kõigil juhtudel välja tagajärjed, mis kaasnevad mõne vajaduse rahuldamata jäämisega, selle rahuldamisest saadav kasu ning kuidas inimõigustealased õigusaktid ja dokumendid seda kaitsevad.
Neljanda punkti juures võib tekkida vajadus osalejaid natuke suunata. Võite tuua välja, et lehed valmistavad päikesevalgusest, veest ja süsinikdioksiidist õite jaoks toitu ning sarnaselt on näiteks majandusliku turvalisuse tagamiseks vaja töökohta, pangandussüsteemi ja ametiühinguid. Loomulikult võite nimetada ka otseselt inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklis 23 sätestatud õigust tööle, aga parem oleks, kui seos inimõigustega tekiks osalejatel iseseisvalt.
Oluline on õppida nägema seost inimese vajaduste ja inimõiguste vahel ning saada aru, et inimõigustele tuginedes on võimalik üles ehitada maailm, kus kõigi inimeste vajadused on rahuldatud. Võite rühmaga arutada ka inimõiguste ülddeklaratsiooni (vt lk 601) preambulit. Selle alguses mainitakse inimkonna kõigi liikmete väärikust, võrdsust ja võõrandamatuid õigusi, mis on vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus. Järgmiseks öeldakse, et inimeste ühiseks üllaks püüdluseks on kuulutatud veendumuste ja sõnavabadus ning olukord, kus nad ei tarvitse tunda hirmu ega puudust.
Variandid
Harjutuse lühendamiseks võite piirduda ainult 1.–4. punktiga ning algatada seejärel suures rühmas üldise arutelu inimõiguste teemal. See võib olla sobilik nooremate osalejate puhul, kes ei oska hästi töötada üldmõistete ja kategooriatega. Mõned ei pruugi aru saada sellest, et õielehtede erinev suurus peaks sümboliseerima vajaduste erinevat tähtsust. Samuti võib neile tunduda, et seoste leidmine inimõigustega on üsna abstraktne.
Harjutuse laiendamiseks võite palude osalejatel öelda, milline konkreetne inimõigus kaitseb iga harjutuse käigus välja toodud vajaduse rahuldamist. Kasutage lk 600 esitatud inimõiguste ülddeklaratsiooni kokkuvõtet.
Soovitusi jätkutegevusteks
Võite anda osalejatele ülesande tutvuda iseseisvalt inimõiguste ajaloolise arengu ning viimasel ajal tekkinud uute õigusvaldkondadega.
Kui osalejatele meeldis rääkida oma elus olulistest asjadest, võib neile sobida ka oma tõekspidamiste lähem vaatlemine harjutuses „Usklikud” (lk 105). Samuti võib neile meeldida „Õiguste bingo” (lk 260), mis võimaldab aktiivselt uurida igapäevaelu ja inimõiguste vahelisi seoseid. Kui neile pakuvad huvi uued õigusvaldkonnad, siis üks selline on keskkonnaõigus, mida käsitletakse harjutuses „Nimetissõrmed ja pöidlad” (lk 173).
Ideid tegutsemiseks
Soovitage osalejatel viia see harjutus läbi pereliikmete, sõprade või töökaaslastega, et algatada arutelu inimõiguste teemal.
Lisateave
Idee kasutada selles harjutuses inimese vajaduste kontseptsiooni on tuletatud Maslow’, samuti Griffini ja Tyrrelli tööde põhjal (teos „Human Givens”). Füsioloogilised vajadused aitavad meil oma keha elus hoida; siia alla kuuluvad ka seksuaalvajadused. Turvalisusevajadus hõlmab ka vajadust peavarju järele (et oleks kodu või „katus pea kohal”) ning tunnet, et ollakse kaitstud röövlite, kuritegelike jõukude, sõja ja terroristide rünnakute eest. Majanduslik turvalisus tähendab, et inimesel on piisavalt raha korraliku elatustaseme tagamiseks ning võimalus mõnda aega toime tulla ka töötuks jäämise korral. Tervise valdkond hõlmab nii inimese head tervist kui ka tervishoiuteenuste kättesaadavust õnnetuse või haigestumise korral. Sõprusega seostub ka võimalus liituda huviringide või ühingutega ning valida vabalt sõpru ja lähisuhtepartnereid. Perekonnaga seotud vajadused sisaldavad ka seda, et kedagi ei lahutata sunniviisiliselt oma perekonnast. Väärtustamine tähendab, et teised inimesed peavad sinust lugu ja hindavad sind nii inimesena kui ka sinu töös. Eneseteostuse kohta võib öelda ka „oma potentsiaali realiseerimine”. See tähendab, et inimesel on võimalik olla see, kes ta tahab olla, kasutada täiel määral kõiki oma võimeid ning olla kindel iseendas ja oma kohas maailmas.
Esilehekülg
Suurim oht vabadusele on kriitika puudumine.
Teemad
• Meedia
• Globaliseerumine
• Keskkond
Raskusaste Tase 3
Rühma suurus 10–24 (väikestes rühmades 4–8)
Aeg 180 minutit
Ülevaade
