tõstis ehmunult pea. See oli Karl Karelson. Esi-mees vaatas talle ootavalt otsa. Märten vaatas abiotsivalt ringi. Paljud muigasid.
„Jah?“ oli kõik, mis ta lõpuks kuuldavale suutis tuua.
Karl Karelson ohkas. See Märten Moks oli tema hinnangul üks paras tuuletallaja.
„Ma küsisin, milline on sinu seisukoht paragrahvi 71 lõige 2 punkt 2 muutmise osas?“
Märten vahtis paar sekundit tühjal pilgul Karlile otsa. Kust kurat pidi tema teadma, mis seal paragrahvis 71 lõige 2 punkt 2 kirjas on? Kas ta on nende arvates mingi selgeltnägija või??? Häh, midagi ta peab ju ometi vastama, kui ei taha, et kõik ta lõplikult välja naeraks. Samal hetkel tabas teda jumalik ilmutus.
„Ma arvan, et peaksime kõigepealt küsima asjatundjatelt. Minu ettepanek on, et kutsume järgmisele koosolekule omavalitsuste esindajad, kuna nemad ju vastutavad jäätmeveo korraldamise eest oma territooriumil. Ja näiteks … ee … Jäätmekäitlejate Liidu esindaja. Lõppude lõpuks puudutab see neid ju otseselt.“
Huh, see oli nüüd küll kõigi improvisatsioonide ema! Kallis jumal, tee nii, et selline asi nagu Jäätmekäitlejate Liit oleks tegelikult ka olemas. Ta piidles altkulmu laua ääres istujaid ja märkas oma heameeleks, et tema kommentaar oli pühkinud muige koosolekuliste näolt. Paras neile! Nad muidugi lootsid, et ta ei tea eelnõust midagi ning ütleb midagi tobedat, mis annaks veel rohkem põhjust tema üle irvitada. Aga võta näpust! Üks-null tema kasuks!
„Ee … jah, ma usun, et härra Moksi ettepanek on igati põhjendatud,“ sõnas lõpuks ka Karl Karelson üsna hämmastunud ilmel, sest ilmselgelt ei oodanud ka tema Märtenilt mingit arvestatavat avaldust. „Jah, ma arvan, et see on vägagi põhjendatud ettepanek,“ kinnitas ta hetk hiljem juba kindlamalt, kui oli oma Märteni avalduse ootamatuse tõttu laiali valgunud mõtted uuesti kokku kogunud. „Preili Kask, palun tegelege sellega.“
Märten õilmitses. Aga mitte äsja väljaöeldu ning selle mõju tõttu komisjoni liikmetele ja komisjoni esimehele – kuigi ka seda võis väikeseks töövõiduks pidada –, vaid ootamatult päheturgatanud mõtte tõttu, mis tabas teda nagu piksenool just sel hetkel, kui Karl teda nii jõhkralt reaalsusesse kiskus. Komisjoni tööga eksitamine oli ta hetkeks põhieesmärgilt kõrvale tirinud, aga ta ei lasknud ennast pikalt häirida, ning lõpetas nüüd oma jumaliku inspiratsiooni mõtestamise. Valge kampsuni kandmine. Ta oli seda ühes filmis näinud. Aga mitte see polnud oluline. Film oli rääkinud ühest poliitikust, kellel suhtekorraldaja oli soovitanud positiivse mulje jätmiseks valget kampsunit kanda. Üks asi viis teiseni. Võtmesõna oli „suhtekorraldaja“. Märten muheles endamisi. Ta oli kaks nädalat tulutult vaeva näinud, et midagi geniaalset välja mõelda, aga midagi polnud välja tulnud. Aga miks ei tulnud? Sest ta ei olnud suhtekorraldaja, ta oli poliitik. Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. Ta vajas kedagi, kes tema maine tõstmisega tegeleks. Professionaali. Ta vajas suhtekorraldajat. Punkt.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
