ma seda kogu oma vaimujõuga. Ta oli rabatud nagu minagi, kui ma nägin, et ta oli kuulnud mu mõttelist karjet.
Ma ei koorma sind kõikide edusammudega, mis leidsid aset pärast meie omavahelise suhtlusviisi leidmist, kuna ma loodan, et need on kergesti aimatavad. Järgmise kümne aasta jooksul õpetas ta mulle kõike, mida teadis maailmast ja universumist ja inimkonna ajaloost, ning kui ta enam ei teadnud vastuseid mu küsimustele, siis me õppisime koos külg külje kõrval. Ja lõpuks, kui minu õpingute sisu eemaldus tema huvideringist, oli ta rõõmuga minu assistent, otsides raamatuid ja informatsiooni kohtadest, kust mina seda loomulikult ei saanud.
Minu hariduse küsimusest hõivatuna lakkas mu heategija peagi ennast kahetsusega piinamast ja sai ajapikku oma nukrusest üle. Kuuekümnendate alguseks oli minust saanud midagi pideva külalise sarnast, kes ei vajanud oma võõrustaja erilist tähelepanu. Nii hakkaski härra Sokolow taas liikuma seltskonnas, selle ettearvatavaks tulemuseks oli kohtumine neljakümneaastase naisega, kes ei näinud ühtki põhjust, miks härra Sokolowist ei võiks saada korralik abikaasa. Tegelikult ei olnud tal mitte midagi abielu vastu, ent enne seda tegi ta suure vea: ta otsustas, et meievaheline eriline side peab jääma naise eest varjatuks. Tolle aja kohta polnud see erakordne otsus ning mina polnud nendes asjades piisavalt kogenud taipamaks, missugune viga see on.
Ma kolisin tagasi vaatetorni niipea, kui see oli kohendatud vastavaks tsiviliseeritud kommetele, mis ma olin omandanud. Ent proua Sokolow üritas algusest peale minust lahti saada, sest tema jaoks olin ma imelik ja ohtlik lemmikloom. Õnneks oli minu heategija harjunud talitama oma suva järgi ja tegi selgeks, et mitte mingi palumine või käskimine ei muuda olukorda, mis ta minu jaoks oli loonud.
Paar kuud pärast pulmi tuli ta minu juurde ja rääkis, et veel tema vanuses kingib ta naine talle lapse, täpselt nagu Saara Aabrahamile.
„Ma ei arvanud, et midagi sellist juhtub, kui ma sulle Ishmael nimeks panin,” ütles ta mulle. „Aga ma võin sulle kinnitada, et ei lase tal sind oma majast välja ajada, nagu Saara ajas Aabrahami majast välja sinu nimekaimu.” Sellegipoolest ütles ta mulle naljaga, et kui sünnib poiss, panevad nad talle nimeks Iisak. Läks siiski nii, et sündis tüdruk, ja nad panid talle nimeks Rachel.”
5
Seepeale puhkas Ishmael tükk aega kinniste silmadega, nii et ma hakkasin juba mõtlema, et äkki ta on magama jäänud. Lõpuks ta siiski jätkas.
„Kas tarkusest või rumalusest otsustas minu heategija panna mind tüdruku õpetajaks ning mina (kas tarkusest või rumalusest) olin rõõmus, et saan talle niimoodi heameelt valmistada. Oma isa käte vahel veetis Rachel sama palju aega koos minuga kui oma emaga, mis muidugi ei parandanud minu suhteid selle inimesega. Kuna suutsin lapsega rääkida vahetumas keeles kui seda on kõne, siis oskasin ma teda rahustada ja lõbustada ka siis, kui teised seda ei suutnud, ja nii arenes meie vahel side, mis sarnanes tavaliselt kaksikute vahel esineva sidemega, ainult et mina olin tema vend, lemmikloom, õpetaja ja hoidja ühekorraga.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
