vaatepunkti. Platon nimetab Simmiast ja Kebest ka Cri. 45 b.
54
Phaidondes Teebast oli Sokratese õpilane.
55
Eukleides on siin nimetatavaist kindlasti kuulsaim, kellest sai hiljem Megara koolkonna rajaja.
56
Terpsion Megarast oli Sokratese õpilane, keda mainitakse ka Tht. 142 a – 143 c.
57
Aristippos Küreenest oli tõenäoliselt sofist Protagorase õpilane. Temast sai Küreene koolkonna rajaja.
58
Pärimuse järgi uputas Kleombrotos ennast pärast Phaidoni lugemist merre.
59
Üksteist – vt. Ap. m. 22.
60
Xanthippe oli Sokratese naine. Vrd. Ap. m. 20
61
Euenos Paroselt – vt. Ap. m. 8.
62
Püha on siin otseses tähenduses: oma usulist kohust täita.
63
Muusika (kr. μουσική) tähendab siin ja edaspidi kõikide muusade kunste.
64
Philolaos Krotonist oli pütagoorlane, kelle kirjutiste kaudu hakkas Pythagorase õpetus, mida seni anti edasi kinnises ringis, levima laiemalt. Keskne nõue pütagoorluses oli katharsis, puhastumine. Eluviisi puhtus on tunnetuse eeldus, sest ainult puhastele on avatud tee jumalate juurde. Puhastumine peab teoks saama eelkõige askeesi kaudu, sest keha toimib loomu poolest hingele vastu, tõmbab alla, mistõttu ta tuleb võita. Negatiivne suhtumine kehalisusesse arenes hilises pütagoorluses (kuhu tuleb küllap arvata ka Kebes ja Simmias) kehavaenulikkuseks, mida iseloomustab väljend σῶμα – σῆμα ‘keha on hinge haud’.
65
Hukkamised toimusid päikeseloojakul.
66
Kr. ἁπλοῦν tähendab ‘lihtne’, aga ka ‘eranditeta, tingimusteta, absoluutne’.
67
S.o. boiootia murdes.
68
Platoni λόγος on tõlkimatu mõiste (vt. ka allpool m. 122 ja art. “logos” – AL), mis on saanud paratamatult erinevaid vasteid: kõne, põhjendus, arutlus jne. Et kreeka mõistevõrgustik selgemini nähtuks, on vastav kreeka vorm erinevatel puhkudel esitatud nurksulgudes.
69
Kr. ἐν ἀπορρήτοις. Tõenäoliselt peetakse jällegi silmas pütagoorlasi, aga välistatud pole ka teised samavõrd kinnisele ringile määratud õpetused nagu orfism.
70
Kr. ἔν τινι φρουρᾷ võib Platonil samavõrd tähendada ka ‘valvekorras või vahipostil olemist’. Antud juhul on jäädud tõlkes traditsioonilisema ‘vangistuse’ juurde, pidades silmas, et ka näit. Cra. 400 c kasutatakse sama võrdpilti, küll orfilise teooria kontekstis: “Mulle näib, et orfikud on selle nime (sōma) kõige paremini paika pannud, kuna hing kannab karistust – pole praegu oluline, mille pärast – ja seetõttu on tal see vanglasarnane kindlustis, et ta terveks jääks.” Samuti seondub vangla-teooria orfikute müüdiga Dionysosest. Teiselt poolt interpreteerib juba Cicero (De senectute 20, 73) Platoni phroura’d ‘vahipostina’, kus tuleb valvel olla ja kohal püsida (ja mitte niivõrd võidelda). Platon ise on nimetanud korduvalt (Ap. 28 d, 29 a; Cri. 51 b; Mx. 246 b), et inimese peale on pandud τάξις ‘kord, määratud koht’ ja ta ei tohi deserteeruda.
vaatepunkti. Platon nimetab Simmiast ja Kebest ka 