liitus üks tema sõber. Sõber tuli ja tervitas Lao Tzud. Umbes pool tundi hiljem vastas Lao Tzu tema tervitusele omapoolse tervitusega. Omavahel ainult niipalju räägitigi – kõigest kaks tervitust. Nad uitasid umbes kaks ja pool tundi mägedes ja suundusid siis koju tagasi. Kord tuli sõbraga kaasa ka tema külaline ning hommikusele jalutuskäigule mindi kolmekesi. Tee peal õhkas külaline: “Milline kaunis hommik! Milline suurepärane ilm!” Teised kaks olid seevastu vait. Ka külaline jäi pärast seda tähelepanekut vait. Varsti asuti koduteele. Niipea, kui nad olid koju jõudnud, sosistas Lao Tzu oma sõbrale kõrva sisse: “Palun ära homsest alates enam oma sõpra endaga kaasa too. Ta paistab olevat liiga jutukas. Me nägime ka ise, et hommik oli kaunis. Miks oli vaja seda valjusti öelda? See ei olnud vajalik. Ka meie nägime seda, me kõik imetlesime hommiku ilu. Kuid milleks sellest rääkida? Palun ära too oma lobisevat sõpra enam kaasa.”
Sul võiks selgelt meeles püsida, milles seisneb erinevus olulise ja ebaolulise vahel. Ükskõik, mida sa ka ei teeks, küsi endalt, on see oluline või ebaoluline. Kui tajud nende kolme päeva jooksul vesteldes, et räägid ebaolulisest, siis jäta see lause lõpetamata. Viska see kus see ja teine.
Vabanda end tehtud vea pärast – et rääkisid ebavajalikku ja seda puhtalt vanast harjumusest. Nende kolme päeva jooksul tuleks sul jälgida vaikust. Mine sinna müstilisse mereranda ja istu seal vaikselt. Siinkandis on nii ilusad puud, istu lihtsalt nende alla. Ära lobise, ei oma naise ega sõbraga. Siiski – räägi puude ja merega. Selles laagris oled sa täiesti üksi.
Jäta meelde see kolmas aspekt – üksiolemistunne – “Ma viibin siin üksi, need kuussada inimest pole siin minuga koos. Teerajal, mida mööda ma kõnnin, kõnnin ma meditatsiooni suunas, kõnnin meditatiivse praktika suunas, mitte keegi ei pea minuga ühes tulema.” Sel teerajal on igaüks üksi. Teerajal jumalikkuse poole ei ole rahvahulki, seda rada saab kõndida vaid üksinda.
Siin on meist igaüks üksi. Otsija seisukohast ei ole sul rahvahulgaga mitte mingit seost. Siin on palju inimesi, kuid igaühel tuleb kogeda, et ta on täiesti üksi. Siin ei ole koos sinuga mitte kedagi, nende kolme päeva jooksul tuleb sul elada nii, nagu sa oleksid täiesti üksi. Ära otsi seltskonda. Ära otsi oma sõpru üles. Ära ütle, et sa pead olema koos oma sõbraga. Siin ei ole mitte kedagi peale sinu, sinu enda.
Tänapäeval on rahvahulk põhiprobleemiks. Igal sammul on su ümber inimesi. Ometi oled sa siin täiesti üksi. Katseta neil kolmel päeval täiesti üksi jäämist, elamist täielikus eraldatuses. Nende jaoks, kes jäävad rahvahulgaga, jääb uks alati suletuks. Uks avaneb inimesele, kes suudab üksi olla. Täna õhtul, kui sa lähed voodisse, hoia seda üksiolemistunnet endas, maga, nagu sa oleksid täiesti üksi.
Sellel tohutul alal ei ole peale sinu mitte kedagi. Kui magad, siis mässi end vaikse üksiolemisteki sisse. Kui hommikul tõused, siis hoia seda täielikku üksiolemistunnet enda sees. Tõde seisneb selles, et inimene on üksi. Me sünnime üksi ja me sureme üksi. Elu jooksul näeme tohutul hulgal inimesi. See loob meis mulje, et oleme kellegagi koos. Kehad puudutavad kehasid, seepärast me arvamegi, et oleme kellegagi koos. Omavahel vesteldakse, seepärast me arvame, et oleme kellegagi koos. Aga mitte keegi ei ole mitte kellegagi koos, rännak toimub täiesti üksi. Mitte keegi ei ole mitte kellegi rännakukaaslane. Selleks et saaksite minna sügavale enda sisse, lubage endal vähemalt kolm päeva mõtelda, et olete täiesti üksi. Kui seda meeles peate, avaldab see teile mõju. Ükskõik millal teile meenub, et te olete täiesti üksi, loob see teie sees müstilise vaikuse. Suhtlus saab alguse vaid siis, kui teiega on koos veel keegi teine, suhe saab alguse vaid siis, kui on olemas veel keegi teine. Vaidlused, sõprus, vaen saavad alguse vaid siis, kui olemas on keegi teine. Seega, kui sa oled täiesti üksi, siis pole ime, et puhas valgus üle sinu laskub. Vaikus on üksiolemise vari. Üksiolemistunne peaks nende kolme päeva jooksul minema sinu sees üha sügavamaks ja sügavamaks.
Ära häiri teisi. Ära lõhu kellegi teise vaikust. Kui keegi istub vaikselt puu all, ära mine ta lähedale. Isegi kui peaksid juhuslikult tema lähedale sattuma, siis liigu sealt kohe minema. Pea kogu aeg meeles, et laseksid ka kõigil teistel üksi olla. Kui suudad nende kolme päeva jooksul üksiolemist täie intensiivsusega kogeda, siis toimub sinu sees muutus. Me oleme selleks muutuseks siia kogunenud. Palun pea seda mõtet meeles: “Ma olen täiesti üksi, absoluutselt üksi, lõplikult üksi. Ma ei ole mitte kellegagi koos.”
Oli kord üks valgustunud meister nimega Gurdžijev, kes tegi ühe katse ühes väikelinnas. Ta kutsus ühte maamajja kokku 30 inimest ja ütles neile: “Te ei ole siin kolmekümnekesi. Igaüks on siin üksinda. See katse kestab kolm kuud ja te peaksite mõtlema, et siin majas ei ole peale teie mitte kedagi teist. Teisi kahtekümmet üheksat ei ole siin olemas, ainult teie olete siin. Ärge vestelge. Ärge isegi vaadake üksteist, sest teiste inimestega räägitakse ka silmade kaudu. Palun unustage ära, et siin keegi teine veel viibib. Olge üksi, täiesti üksi.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
