lausus naine sädelusega silmis. Ta võttis oma joogist veel ühe lonksu. „Mina olen Tempest Lambert.”
„Ma tean, kes te olete.”
„Kuna teil on ärihuvid Tempest’s Closeti suhtes?” küsis ta.
Naise julgus üllatas Gavinit ja ta polnud kindel, miks. „See on üks põhjus.”
Tempest võttis veel ühe sõõmu ning kallutas oma pea küljele. „Ärge uskuge kõike, mida te minu kohta loete, härra Renard.”
Ta oli ahvatlevalt naiselik. „Ma ei usugi.”
Tempest sirutas käe ülespoole ning puudutas mehe lõuga. Kõigest tema sõrmeotsad vastu mehe habemetüügast. „Siis on hästi, sest mul on teile üks ettepanek.”
„Mulle meeldib selle jutu kõla.”
„Mitte selline ettepanek.”
„Mees võib ju vähemalt loota.”
Tempest pööras eemale, aga mitte enne, kui mees tema silmis ihasähvatust märkas.
Huvitav.
„Mis pakkumine teil on?”
„Ma otsin tööd, Gavin,” lausus ta.
Kuuldes oma nime kõla tema huulilt, koondas see kokku kogu tema mehisuse. Ta tahtis kuulda naist oma nime ütlemas, aga sassis linade vahelt pärast meeletut seksi, mitte ülerahvastatud üritusel, kui ta parajasti oma venna nõuannet kuulda võtta üritas. „Ei.”
Naine ohkas. „Olen avalike suhete alal väga osav ja ma arvan, et võin su firmale kasulikuks osutuda.”
„Ma ei saa sind palgata.” Mees juurdles selle üle, kas August oli oma tütre tema juurde tööd paluma saatnud – võib-olla kavatsusega teda tööstusliku spioonina kasutada.
„Ära ütle ei, veel mitte. Las ma tulen homme su kontorist läbi ja räägin sinuga. Pärast minu CV nägemist võid sa ümber mõelda.”
Mees võttis tal käest kinni. Jumal küll, tema nahk oli sile ja pehme. Pehmem kui üks naise käsi olema peaks. Gavin tõmbas ta rahvahulga juurest eemale koridori vaiksemasse nurka. Naine ei kahelnud talle järgnemises.
Mees peatus, kui nad üksi jäid, naine nõjatus seljaga vastu seina ning vaatas teda nagu vaadatakse meest, keda tahetakse.
„Ära mängi minuga, Tempest.”
„Ma ei mängigi,” lausus ta vaikselt.
Aga mees teadis, et see pole tõsi. Gavin vihkas mõtet oma vaenlase tütre ihaldamisest. Vihkas seda, et August on võib-olla leidnud ainsa mõlgi tema muidu läbitungimatus fassaadis. Aga missugune mees kasutaks oma tütart sellisel viisil?
Kahtlus ja kirg pulbitsesid tema sees ning lõpuks alistus ta kirele. Ta kummardus naise poole. Nii lähedale, et võis märgata, et naise siniste silmade värvus polnud puhas, vaid hoopis mitme eri varjundi kombinatsioon.
Ja et tema ripsmed olid tihedamad kui naaritsakasukas. Ja tema huuled, oh põrgu päralt, tema huuled olid täidlased ja lopsakad ning kui ta keelega üle oma alahuule tõmbas, tuletas see mehele meelde kui pikk aeg oli möödunud sellest, mil ta mõnda naist oma käte vahel hoidis.
Ja ta ei saanud teda usaldada. Kõige kindlam oleks naine julge amoraalse ettepanekuga ära hirmutada. Selle järgi, mida mees tema kohta lugenud oli, võis arvata, et naine on harjunud ärahellitatud poistega, kes elasid oma perekonna varanduse kulul.
„Gavin?”
„Ma ei vaja sind oma avalike suhete osakonda… aga…” lausus mees.
„Ära ütle,” hoiatas naine teda.
Mees ei lasknud oma palvet kuuldavale, ta tõmbas naise lihtsalt veidi lähemale ning viis oma suu tema kõrva juurde. Tempest värises, kui mehe hingetõmbed üle tema naha värelesid ning mees tundis naise reaktsiooni. Ta ise tundis esimest kõditavat erutust oma niuetes.
„On ilmselge, et meie vahel on külgetõmme,” sosistas Gavin.
Naine tõmbus eemale. „Sa meeldid mulle tõesti, kuigi see pole loogiline.”
Kurat võtku, mees teadis seda. Aga ta tahtis teda. Rohkem, kui ta tohtinud oleks. See polnud loogiline ega ratsionaalne, aga naine tundus nii õige.
Liiga õige. See tuletas talle meelde sügavkülma, milles ta ettevaatlikult elanud oli, samal ajal kui tema kättemaksuplaan üles sulama hakkas. Mees nägi naise pilgus kerget kurbust ja sellist kindlameelsust, mis tema enesekontrolli täielikult hävitas.
Naine sulges silmad. Gavin nägi, kuidas tema nahale nende sõnade mõjul puna tekkis, naise õlad vajusid taha, tõstes tema rindu mehe poole.
Gavin hellitas tema põsesarnu. Tempesti nahk oli pehmem kui mereudu. Tema ripsmed vajusid alla, kui mees tema näojoonte kurve ja lohkusid uuris. Mees libistas sõrmega üle naise huulte ning need avanesid puudutuse mõjul. Ta silitas pöidlaga naise täidlast alahuult ning jälgis, kuidas huulte loomulik roosakas värvus tumedamaks muutus.
Tempest kallutas pea taha ning paindus veidi rohkem mehe poole. Naises oli natuke upsakust, see intrigeeris meest. Gavin tahtis ta oma käte vahele võtta ja vaadata, kui upsakas ta on pärast seda, kui mees tema suu suudlustega üle külvab.
Naine kehitas õlgu. „Ma ei otsi suhet, Gavin. Ma otsin tööd.”
Mees teadis, et ei palkaks teda ealeski, aga ta ei tahtnud lasta naisel niisama enda juurest minema kõndida. Gavin teadis, et see oli naisel juba kavas. „Võin sinuga homme kell üksteist kokku saada.”
„Suurepärane. Valmistu selleks, et sind pahviks lüüakse,” lausus Tempest minema jalutades.
Teine peatükk
Tempest oli intervjuuks Gavin Renardiga hoolikalt riideid valinud. Tema must Chaneli jakk oli klassika ning naine kandis seda kui kaitserüüd. Ta armastas tunnet, mis tekkis, kui kergest suvisest linasest kangast seelik tema jalgu riivas. Naine kombineeris selle eriti õhukeste läikivate Prantsuse sukkpükstega ja Ferragamo kingadega, mis jätsid endast tagasihoidliku ja peene mulje.
Kuid kõigest hoolimata oli ta närviline. Lonksates kohvi, mille Gavini sekretär Marilyn talle toonud oli, hakkasid ta käed värisema. Talle ei meeldinud mitte üks põrm, et tema oma emotsioonid teda nii kergesti ära annavad ning ta sundis end veel kord ette planeeritud sõnu mõttes harjutama.
Ta ei mõelnud ainult uuest töökohast. Ta mõtles Gavin Renardist kui mehest ja see ajas teda vihale. Üks asi oli mõelda temast kui võimalusest oma isa märkama panna, kui hea juhi ta oma sõrmede vahelt minema libiseda laskis. Kuid kes oleks võinud arvata, et see mees tema plaanid sassi ajada võib? Loomulikult polnud tal ausalt öeldes mehe juurde jalutades erilist plaani. Ta oli tahtnud lihtsalt kohtuda mehega, kes tema isa jaoks kinnisideeks muutunud oli, ja uurida, kas ta saaks meest kasutades kuidagi oma isa meelt muuta, mis puutub ametikõrgendusse. Kuid need plaanid olid õhku haihtunud, kui naine mõistis, millist külgetõmmet ta Gavini suhtes tunneb.
„Preili Lambert?”
„Jah?”
„Härra
