ajal oli minu jaoks üks ebameeldivamaid koduseid töid kohustusliku kirjanduse lugemine, sest enamik raamatuid ei kõnetanud mind üldse. Kord jäin isegi magama ja lugemiskontrollide hindeks mul üle kolme saada ei õnnestunud. See tekitas üldise vastumeelsuse raamatute lugemise suhtes. Nii oligi, et pärast kooli ei lugenud ma päris mitu aastat ühtegi raamatut.
Õnneks tuli huvi õppimise ja raamatute lugemise vastu tagasi. Ühel päeval jõudis minuni Robert Kiyosaki raamat „Rikas isa, vaene isa”. Enam pole meeles, miks ja kust ma selle raamatu ostsin, aga tean, et aasta oli 2007 ja ma olin 23-aastane. Mäletan, et esimest korda tundsin raamatu lugemisest tõelist rõõmu – see haaras mind kaasa ja ma ei suutnud seda käest panna, muudkui lugesin ja lugesin. See oli enneolematu. Tundsin, et selles on midagi, mida mulle keegi kunagi polnud rääkinud. Sain lõpuks kinnituse, et on võimalik ka muud moodi elada kui palgapäevast palgapäevani ots otsaga kokku tulles.
Lugesin selle raamatu paari päevaga läbi ja olin õnnelik, et selline info minuni üldse jõudis. Kahjuks ei osanud ma esialgu uute teadmistega midagi peale hakata, mul ei olnud aimugi, kuidas neid rakendada, ja mul ei olnud ka ühtegi tuttavat, kes tegeleks selliste asjadega, mida seal kirjeldati. Siit algas minu teekond, et õppida neid asju, mida reaalses elus hädasti vaja läheb, aga mida koolis keegi ei õpetanud.
Koolitustel hakkasin osalema 2008. aastal ja seega olen raamatu kirjutamise hetkeks enesearenguga tegelenud 10 aastat.
Praegu tean selgelt, mida ma elult soovin; mis on mu tugevused; mida tehes olen ma kõige õnnelikum ja millega ma loon ühtlasi ka kõige rohkem väärtust teistele inimestele.
Ma ei pea asju tegema raha pärast, vaid saan valida, mida, kellega ja millal teen. Ning mu missioon on aidata võimalikult paljudel teistel inimestel oma tegeliku potentsiaalini jõuda. Seetõttu jagan ka sinuga aastate jooksul omandatud parimaid teadmisi, mis on aidanud mul oma elu täielikult muuta.
Loodan, et see annab sulle julgust ja usku oma soovid ja unistused täide viia. Kui sa oled valmis selle nimel tegutsema ja samm-haaval liikuma, siis varsti ei usu sa ise ka, kui kaugele oled jõudnud.
Õppimine valusate õppetundide kaudu
Kõigel, mis meie elus juhtub, on mingi põhjus, mis meid edasi aitab.
Minu enesearengu teekond ei ole olnud lihtne ja roosiline. Olen saanud mitmeid väga valusaid ja kulukaid õppetunde, mida selle raamatu lehekülgedel ka sinuga jagan. Räägin ka sellest, kuidas ma nendest rasketest olukordadest üle sain ja need enda kasuks pöörasin. Sinagi saad samu põhimõtteid rakendada.
On vaja mõista, et kõigel, mis meiega juhtub, on mingi põhjus. Raskel hetkel on seda võib-olla keeruline uskuda, kuid elus juhtuvad asjad alati meie kasuks, mitte meie vastu.
Umbes 13–14-aastasena hakkasin unistama sellest, et minust saaks professionaalne jalgpallur, kes mängib Inglismaa kõrgliigas. See unistus sai hoogu juurde sellestki, et mind kutsuti noortekoondisesse ja ma sain mitmel korral sinimustvalges vormis platsile joosta.
Kui olin 17-aastane, mängisime juba täiskasvanutega ja ma tegin oma esimesed meistriliiga mängud. Ühes mängus käis mul jalalabast veider nõks läbi. Edasi mängida ei saanud ja ma olin sunnitud platsilt ära tulema. Spordiarst katsus jalga ja arvas, et tegemist on väikese põrutusega, mis läheb paari nädalaga üle. Tegelikult olin aasta aega rivist väljas ja lõpuks, kui läksin röntgenisse pilti tegema, selgus, et mul oli jalaluu katki väga veidrast kohast. (Kui sa oma väiksest varbast ettepoole liigud, siis seal on üks muhuke – sellest kohast.)
See juhtus ajal, mil olin saavutanud suurepärase vormi ja kus areng oli väga kiire. Olin loomulikult väga kurb, aga tagantjärele mõtlen, et kas see ikka oli juhuslik? Ehk oligi nii määratud, et mul on siin maailmas mingi teine missioon täita kui olla professionaalne jalgpallur. Kuidas muidu seletada seda, et ma sain luumurru täiesti lihtsas olukorras ja sellises kohas, kus luu väga lihtsalt ei murdu? Pealegi pole mul kunagi varem ega hiljem ühtegi luumurdu olnud.
Seega olen tänulik, et nii läks, ja saan nüüd üha rohkem aru, miks see nii pidi minema. Edasi lugedes mõistad, miks ma nii tänulik olen.
Mõtle, kas sinu elus on mõni sündmus, mis on esmapilgul tundunud väga halb, aga tagantjärele oled selle üle tänulik. Või ehk on sinu elus olnud mõni sündmus, mille kohta sa ei ole veel suutnud lahti mõtestada, milleks see hea on olnud? Tea, et kõigel on põhjus, ja püüa see üles leida.
Räägin siin raamatus sellestki, kuidas korraldasime 2011. aastal Tallinna lauluväljakul kontserdi, mis lõppes 25 000-eurose miinusega. Jällegi asi, mis tundus toimumise hetkel väga halb ja valus, ent tagantjärele näen, et see oli parim asi, mis minuga siis juhtuda sai. See pani mind leidma võimalusi, kuidas olukorrast välja tulla, ning sellest sündmusest saadud kallid õppetunnid on hiljem kuhjaga ära tasunud.
Mõistan, kui ütled, et sinu olukord on teine ja selles ei ole võimalik midagi positiivset näha. Kui ma aastal 2008 oma enesearengu teekonda alustasin, ei suutnud ka mina oma olukorras midagi head näha. Oli ainult tunne, et midagi on selles 9–17-ni mudelis valesti; ma ei suutnud ette kujutada, et teen midagi sellist terve elu, ja teadsin, et midagi peab muutuma.
Enesearenguraamatud ja -koolitused näitasid mulle, et teised täiesti tavalised inimesed on suutnud oma elu muudmoodi üles ehitada, järelikult olen mina ka selleks võimeline. Ükskõik mille saavutamise üks olulisemaid aluseid on see, et sa usud, et see on võimalik! Kiirem viis tulemusteni jõuda on selgeks teha, mida on teinud need inimesed, kes on juba saavutanud seda, mida sina soovid. Sul jääb üle nende valemit järgida ja tegutseda niikaua, kui tulemused hakkavad ilmnema.
Ma ei saa sind otseselt aidata, aga me saame koos sinu õppimiskõverat lühendada
Kas oled kuulnud, et kui aitad liblika kookonist välja liiga varajases faasis, siis ta sureb üsna kiiresti, sest ta tiivad ei ole lendamiseks veel piisavalt tugevad? Sama mõte jõudis mulle veelgi paremini kohale, kui ühe pooleaastase lapse ema rääkis, et ei ole hea aidata lapsel istuli tõusta ja pöörama hakata, sest nii ei tee ta läbi vajalikku arenguprotsessi.
Enamikul inimestel on väga tugev soov teisi aidata. Aga on oluline vahet teha sellel, millal on aitamisel mõtet ja millal see on hoopis karuteene tegemine. Ma ei saa sind käekõrval kiirete tulemusteni viia, aga me saame koos su õppekõverat tunduvalt lühendada. Tulemusteni jõudmise protsessi pead ise läbi tegema.
Need ei tule üleöö. Selleni jõudmine, et ma saan nüüd oma tõelistest annetest päriselt aru ja oskan neid rakendada, on nõudnud mult vähemalt kaheksa aastat tööd iseendaga. See on olnud pikk liblika kombel kookonist välja murdmise protsess. Aga igaõhtune soov, et tuleks hommik juba kiiremini, et saaks n-ö tööasju või muid meelepäraseid tegevusi teha, on seda igati väärt. Aeg ja raha, mis ma olen koolitustel ja coaching’utel osalemisele, raamatute lugemisele ja mentoritega suhtlemisele kulutanud, on seda kõike väärt olnud.
Ja ma tean, et elu, mida sina soovid, on samuti võimalik! Toon sinuni järgmistes peatükkides need 12 teemat, mida sulle koolis unustati õpetada, kuid mille arendamine aitab sul unistuste eluni jõuda.
Tänu nendele teadmistele olen taasavastanud oma tugevused ja tunnen ennast iga päevaga järjest paremini. Lisaks tuleb minu ellu üha rohkem suurepäraseid võimalusi nii Eestist kui ka väljastpoolt. 2014. aastal saavutasin oma esialgse finantsilise eesmärgi, mis andis mulle vabaduse tegeleda just sellega, mis mulle meeldib, millal mulle meeldib ja kellega mulle meeldib. Andsin endale lubaduse, et pärast selle eesmärgi saavutamist teen kõik, et aastate jooksul omandatud õppetunnid, valukohad, läbielamised, õnnestumised ja kogemused inspireeriks võimalikult paljusid inimesi ja aitaks
