Lapseootus. Agnes Wold

      Originaali tiitel:

       Cecilia Chrapkowska Agnes Wold Praktika för blivande föräldrar: gravidfakta och barnkunskap på vetenskaplig grund Wahlström & Widstrand 2017 Toimetanud ja korrektuuri lugenud Maiu Elken Kaane kujundanud Mari Kaljuste Tekst © Cecilia Chrapkowska ja Agnes Wold 2017 Illustratsioonid © Emilie Östergren Kaanefoto © Caiaimages/Johnér © Tõlge eesti keelde. Mari Bleive, Merle Nestra, Lisette Pedaja, Marite Sild, Maarja Sissa, 2019 ISBN 978-9985-3-4470-5 ISBN 978-9985-3-4640-2 (epub) Kirjastus Varrak Tallinn, 2019 www.varrak.ee www.facebook.com/kirjastusvarrak Trükikoda Pakett AS

      Eessõna

      Käesoleva raamatu ilmumise oluliseks ajendiks oli Agnese tütar Sigrid, kes hiljaaegu esimest korda emaks sai. Sellega seoses tekkis tal loomulikult hulk küsimusi, millest mõned olid lihtsamad, teised keerulisemad. Kerge rahulolematusega märkis ta: „Mida ma siis oleksin teinud, kui mu ema ei oleks arst? Enamikul ju ei ole arstist ema. Asi on tegelikult väga ebaõiglane.” Jah, see on ebaõiglane, ja kui pisut kõrgelennuliselt väljenduda, siis isegi ebademokraatlik. Meile meeldib uskuda, et ühiskond, mida me muretumail hetkil nimetame infoühiskonnaks, varustab meid vajadusel põhjaliku ja piisava informatsiooniga. Aga nii see alati ei ole.

      Sind kui tulevast lapsevanemat või äsja lapsevanemaks saanut külvatakse üle nõuannetega rasedusest ja vanemaks olemisest, soovid sa seda või mitte. Sõbrad, blogijad, ametiasutused ja mitmesugused isehakanud eksperdid soovivad aidata sul õigeks lapsevanemaks saada. Ja sa kuulad nende nõuandeid, sest kui sinust saab või on just saanud esmakordselt lapsevanem, siis soovid sa kogu südamest ainult õigesti talitada. Seda teavad loomulikult ka lastekaupade pakkujad, kes uputavad su otsekohe üle reklaamiga, kui sa sisestad interneti otsingumootorisse väljendid „alakõhus imelik + raseduse tunnused?” või „parim hommikuse iivelduse vastu”.

      Õige pea muutub olukord keeruliseks. Paljud on nõuanded üksteisele risti vastukäivad. Ühel päeval kuuled sa, et on tähtis kanda last anatoomilises kõhukotis, teisel päeval aga, et seesama kõhukott rikub lapse selgroo.

      Ühel päeval kuuled sa, kui oluline on lapse imetamine ja kuidas lutt võib olla imetamise seisukohalt kahjulik. Siis aga räägib su sõber, kuidas lutipudel päästis tema suhte, ning teine ütleb, et tänu lutile magas tema laps öösiti mitu tundi järjest. Sa loed, et lapse toit ei tohi sisaldada soola, kuid järgmisel päeval kuuled, et lapsed vajavad kindlasti soola. Kui sul ei ole sõpru või sugulasi, kellel oleks usaldusväärseid teadmisi inimkehast ja väikelapse arengust, võib kõik tunduda peagi üle jõu käivana. Meil on kahe peale kokku kaheksa last ja neli lapselast, nii et me teame, kui üksi ja hirmunult võib end tunda, kui tuleb hakata vastutama väikese inimlapse eest.

      Kuid meie oleme ka arstid ja teadlased. Cecilia on erialalt laste ja noorukite eriarst ning tegeleb doktoriõppes vaktsineerimisuuringutega. Agnes on eriarst kliinilise bakterioloogia ja immunoloogia alal ning kliinilise bakterioloogia professor. Arstidena on meid õpetatud mõistma, kuidas inimkeha funktsioneerib. Teadlastena oleme õppinud lugema, kokku võtma ja mõnikord läbi nägema teaduslikke artikleid. Paljude aastate jooksul oleme nii eraldi kui ka koos pühendunud just raseduse ja lapsevanemaks olemisega seotud nõuannete uurimisele ning paljastanud nii mõnegi müüdi nende kohta. Nagu näiteks selle, et last kahjustab, kui ema imetamise ajal veini joob, või et koristamine aitab allergiate vastu.

      Selle raamatuga soovime edasi anda oma aastatega kogutud teadmisi. Kirjutamise ajal lugesime läbi veel mitusada teaduslikku artiklit ning avastasime hulga uusi müüte, mida soovime ümber lükata.

      Teadlastena on meie jaoks kõige olulisemad faktid. Kui mõne teema kohta leidub hästi tehtud uuringuid, siis toome ära nende tulemused. Kui teaduslikud uuringud puuduvad (mida tuleb ette sagedamini, kui võiks arvata), siis ütleme seda. Peatükkides kasutatud allikad on leitavad raamatu lõpust. Ainult 3. ning 6. peatükis on kasutatud väikesi viitenumbreid teksti sees, viitamaks allikatele, mis on ära toodud vastava peatüki lõpus ja seovad meie esitatud faktid konkreetse allikaga. Ülejäänud peatükkidest oleme viitenumbrid eemaldanud, et muuta tekst kergemini loetavaks.

      Oleme ka feministid ning toetame seda, et lapsevanemad jagaksid võrdselt nii lapse eest vastutamist kui ka tema eest hoolitsemisega seotud praktilisi kohustusi. Mitte ainult sellepärast, et meie arvates on see lapsele kõige parem, vaid ka sellepärast, et me teame, et kohustuste võrdne jagamine annab mõlemale vanemale võimaluse saavutada majanduslik iseseisvus ja saada tulevikus mõistlikku pensioni. Ning see annab ka võimaluse oma last tundma õppida ja luua temaga suhe.

      Raamatu ülesehitus on järgmine: esimeses peatükis käsitleme teemasid, millele on oluline mõelda enne lapse sündimist, see tähendab otsustamist, kuidas töö ja lapse eest hoolitsemine lapsevanemate vahel jagatud saab. Meie hinnangul tekitab praegune vanematevaheline ebavõrdsus ühiskonnas suuri probleeme. Millised need on ja miks me oleme veendunud, et jagatud vanemlik hoolitsus on hea lahendus, see selgub esimeses peatükis. Teises peatükis järgnevad põhilised faktid raseduse, rasedate jälgimise ja levinumate komplikatsioonide kohta, millega peaks kursis olema, aga räägime ka sünnieelsest diagnostikast ja loodet kahjustavatest infektsioonidest. Kolmandas peatükis esitame ülevaate tulemustest, milleni me jõudsime, kui vaatasime teadlase pilguga üle rasedatele tavaliselt antavad nõuanded. Juba praegu võime reeta, et mitte kõik nõuanded ei pea põhjalikul uurimisel paika, samas kui mõned on küllaltki olulised. Neljandas peatükis räägime sünnitusest. Viiendas peatükis leiavad käsitlemist vastsündinu toitmine, imetamine ja lutipudeliga toitmine. Vaatame läbi, kuidas valida toitmismeetod ning mis on vajalik selleks, et toitmine õnnestuks. Eriti käsitleme imetamise ja lutipideliga toitmise kohta levivaid müüte. Kuuendast peatükist saab teada, kuidas panna laps sööma ka muud peale rinnapiima või rinnapiimaasendaja. Vaatame, millal on kõige sobivam alustada lapsele lisatoidu andmist ja milliste toitudega alustada. Seitsmendas peatükis käsitleme imiku und ning vaatame teadusliku pilguga üle levinumad magamapanemise meetodid. Kaheksas peatükk sisaldab infot imiku väljaheite, oksendamise, nutmise ja gaasivalude kohta – mis on normaalne ja mis mitte, mida ütleb teadus gaasivalude erinevate ravimeetodite kohta.

      Kolm järgnevat peatükki käsitlevad nakkushaigusi, kaitset nende vastu, vaktsineerimist ja allergiaid. Need on teemad, millega peab hästi kursis olema, et mitte uskuma jääda müüte ja valesid, mida nende kohta levitatakse.

      Kaheteistkümnendas peatükis räägime sellest, mis on päriselt ohtlik, ehk millised on tänapäeval imikute surma tegelikud põhjused ja mis lihtsalt hirmutavad müüdid. Ning lõpetuseks räägime kolmeteistkümnendas peatükis, kui kaugele on tänaseks jõudnud teadus lapse iseloomu ja arengu uurimisel. Mida saab lapsevanem mõjutada ja mida mitte? Mis on väikelapse jaoks oluline ja mida võib võtta rahulikult?

      Meie soov on anda vastused enamikule küsimustest, mis võivad tekkida seoses raseduse, sünnituse ja lapse esimese eluaastaga. Me ei soovi pelgalt välja tuua, mis on tähtis ja miks, vaid ka seda, mis on müüt, moraalitsemine või lihtsalt ebaoluline. Seeläbi loodame aidata sul toime tulla oma muretsemise ja ümbritsevate inimeste liigselt hoiatavate nõuannetega ning säästa sinu aega ja raha. Imikuga on väga palju tegemist ja ehk on just sellel eluperioodil tähtsam kui muul ajal oskus keskenduda vaid möödapääsmatult hädavajalikule. See tähendab oskust eristada tohutu hulga üleskutsete, reklaamide ja hirmulugude seas olulist ebaolulisest. Loodame, et meie raamat aitab sul seda teha.