pensioni 13 000 krooni kuus (brutosumma), mehed 19 000. Need on naised, kelle sünniaasta on umbes 1950 ja kes said lapsi 1970. aastatel, mil eksisteeris võimalus nii emadel kui ka isadel lapsehoolduspuhkusel viibida.
Töise sissetuleku muutumine tuhandetes kroonides aastas (2008. aasta andmete põhjal) heteroseksuaalsete ja lesbiliste paaride lapsevanematel. Lapse sünni aasta on märgitud 0-ga. Allikas: Moberg, Y. „Kas lesbilised lapsevanemad on võrdsemad?” IFAU raport, 2016.
Uppsala ülikooli teadlane Ylva Moberg on uurinud, kuidas muutuvad Rootsi lapsevanemate sissetulekud pärast esimese lapse sündi. Ta võrdles heteroseksuaalseid paare lesbiliste paaridega. Samasooliste naispaaride puhul esines tendents jagada lapsehoolduspuhkust võrdsemalt. Ka teise Rootsi uuringu kohaselt, kus uuriti kahe emaga perekondi, jagas suurem osa lapsehoolduspuhkuse võrdselt. Neil paaridel, kes jagasid lapsehoolduspuhkust võrdselt, oli ka suurem soov vanemakohustusi võrdselt jagada.
Diagrammilt näeme, et heteroseksuaalsed naised teenisid enne esimese lapse sündi meestega võrdset palka. Peale lapse sündi vähenesid naiste sissetulekud drastiliselt. Meeste sissetulekud vähenesid esimesel aastal vähesel määral, kuid seejärel kasvasid. Lõhe emade ja isade sissetulekute vahel eksisteeris seni, kuni paare jälgiti, seega vähemalt 10 aastat. Lesbiliste paaride puhul oli muster hoopis teistsugune. Kohe pärast lapse sündi vähenesid sünnitanud naise sissetulekud, peaaegu sama palju kui nende heteroseksuaalsetel saatusekaaslastel. Kuid kahe aasta möödudes olid nad oma partnerile järele jõudnud ja pärast seda lesbilise paari emade vahel enam sissetulekute erinevust ei eksisteerinud. Selle asemel toimus nende sissetulekutes tõus, mis oli heteronaiste ja heteromeeste vahepeal.
See uurimus illustreerib hästi, kuidas „normaalne” lapsevanemaks olemise jagamine heteroseksuaalsetes suhetes (mida me varem nimetasime „lihtsalt inertsist” meetodiks) võib viia drastiliste rahaliste erinevusteni naiste ja meeste vahel. Pension sõltub inimese palgast ja see, et tänapäeval on väga palju vaeseid naispensionäre, tuleneb tõenäoliselt naiste madalatest palkadest, aga ka sellest, et vanemlikku vastutust ei ole jaotatud lapsevanemate vahel võrdselt. Ära mingil juhul usu, et seda juhtus ainult vanasti. Nagu eespool öeldud, võtavad tänapäeva naised välja veelgi rohkem lapsehoolduspuhkust kui need kunagised väikelaste emad, kes praegu pensionile jäävad.
Kas ebavõrdsus on perekonnale kasulik?
Majanduslikust aspektist on lapsevanemaks saamine kahjumlik. Esimene suurem kahju on sissetuleku vähenemine.
Kui lapsevanemaid on mitu, on väga oluline jaotada see sissetulekute vähenemine võrdselt. Ehkki te kasutate kooselu jooksul oma sissetulekuid ühiselt, sõltub inimese pension sellest, kui palju ta oma elu jooksul teenib. Võib tunduda imelik mõelda pensioni peale, kui just äsja on rasedustest positiivseks osutunud, kuid tegelikult on see väga oluline. Milline vanavanem sa soovid oma lastelastele olla 30–40 aasta pärast? Kas vaene pensionär, kes vaevalt ots-otsaga kokku tuleb, või niisugune, kes tunneb end hästi ning saab lapselapsed kohvikusse viia ja oma täiskasvanud lapsed õhtusöögile või puhkusele kutsuda?
Kõige levinum argument Rootsi mudeli poolt, kus lapsehoolduspuhkus võetakse välja proportsioonis 80/20 ja suurema osa päevadest võtab välja sünnitanud naine, on see, et majanduslikust seisukohast on kasulikum, kui mees võtab välja väga vähe päevi ja naine palju. Selle väite on Rootsi Haigekassa põhjalikult ümber lükanud. Madalama sissetulekuga isad viibivad lapsehoolduspuhkusel vähem kui kõrgema sissetulekuga. Ning isegi kui emal on kõrge sissetulek, ei takista see teda lapsehoolduspuhkusel viibimast.
Sotsiaalkindlustusameti perekondade finantsolukorraga tegelev kõneisik ütles rahaasjade kohta, mis on lapsehoolduspuhkuse ebavõrdsel väljavõtmisel esimene ettekääne, järgmist: „Ikka veel on käibel müüt, et naise jaoks on majanduslikult kõige kasulikum lastega kodus olla, aga me teame, et paljud pered tegelikult võidaksid, kui lapsehoolduspuhkus oleks vanemate vahel võrdsemalt jaotatud, kuigi üks partneritest teenib rohkem. Lisaks näeme, et ka siis, kui naine teenib rohkem, on ikka enamasti tema see, kes lapsega kauem kodus on.”
Kas meeste töö on tähtsam?
Tundub, et paljud arvavad, et meeste töö on tähtsam, põnevam ja arendavam kui naiste töö ning seetõttu sobib paremini, et kodus on põhivastutus naistel. Vaatame seda argumenti lähemalt. Rootsi meeste kuus kõige tavalisemat ametit on (alates kõige levinumast): müüja, laotööline, veoautojuht, programmeerija, tisler ja metallitööline. Naiste kõige levinumad ametid on: hooldusõde, õpetaja, lasteaia abiõpetaja, lasteaiaõpetaja, hooldaja ja kontoriametnik. Me näeme, et naistel ja meestel on väga erinevad ametid ning naiste ametid on eelkõige seotud hoolduse ja haridusega, enamasti avalikus sektoris. Paljud tööd on tähtsad, aga seda, et meeste tööd oleksid tähtsamad kui naiste omad, on raske mõista.
Rootsi 80/20 mudel mitte ainult ei röövi isadelt vanemaks olemist, vaid tähendab ka seda, et naistel on raske piisavalt palju oma töösse panustada. See, kas su töö on igav või huvitav, võib teataval määral sõltuda ka sellest, kui palju või vähe sa end sellega seod. Kui pikalt eemal olla, võivad tööülesanded võõrad tunduda, asjad on muutunud ja tööle naastes ei tunne sa end seal hästi. On tööle võetud uusi inimesi, kes on huvitavamad tööülesanded endale kahmanud ja jätnud alles igavamad. Karolinska instituudi uuringud pikalt haiguslehel olnud naiste kohta näitavad, et nad tunnevad ennast tööl halvasti, kuna neile tundub, et nad ei saa oma tööülesannetega hakkama, samal ajal kui kodus on peamine vastutus laste eest nende peal ja nad käivad tööl osalise koormusega. Meie arvates on need asjad omavahel seotud – need, kes alati pere ja kodutööd esikohale seavad, riskivad tööl mahajäämisega ega suuda sammu pidada, kui tööülesanded muutuvad. See on täpselt samuti nagu laste eest hoolitsemise ja kodutöödega: kui sa järjepidevalt ei treeni, kaotad pädevuse.
Rootsi naised käivad keskmiselt tunduvalt kauem koolis kui mehed ja nii on see olnud 1980. aastatest alates. See peaks rääkima selle vastu, et naised peaksid oma tööalased ambitsioonid oma partneri kasuks tagaplaanile jätma, kuid ilmselt pole see niiviisi olnud. See, et meeste tööd pole võimalik lapsehoolduspuhkusega ühildada, on mõistagi rumalus, sest erakondade juhidki viibivad tänapäeval lapsehoolduspuhkusel. Aga isegi kui tööd on kõrvaltvaataja silmis üsna sarnased, oleme kuulnud argumenti, et mehe töö on väga tähtis.
Ühes meile tuttavas perekonnas oli endastmõistetav, et ema jääb lastega koju, kuna ta oli erialalt arvutiõpetaja, ja seda oli tal mehe arvates väga hea lapsehoolduspuhkusega kombineerida.
Kuid milline oli siis tema enda amet, kust oli iseäranis raske lapsehoolduspuhkusele jääda? Tema oli IT õpetaja.
Imetamine kui argument ebavõrdse vanemliku vastutuse poolt
Lapsehoolduspuhkuse ebavõrdse jagamise põhjendus number kaks on, et seda takistab imetamine. Selles raamatus on imiku toitmisele pühendatud terve eraldi peatükk, kuid me tahame juba siin ümber lükata müüdi, mille kohaselt lapsehoolduspuhkuse võrdsel jaotamisel on takistuseks imetamine.
Esiteks on Rootsis imetavatel naistel seaduse järgi õigus võtta töölt pause imetamiseks, nii et ka need, kes soovivad imetada, saavad juba väga varakult hakata tööl käima. Samuti on võimalik kasutada töö juures rinnapumpa. Selle abil saab ema üks-kaks korda piima välja pumbata ja teine lapsevanem saab seda imikule anda lutipudeliga, kui ema on tööl. Samuti on võimalik kombineerida rinnapiima ja rinnapiimaasendajat (vt peatükk 5).
Kuid eelkõige kehtib imetamise argument vaid lapsehoolduspuhkuse esimesel poolel.
