täna toob.“
„Anna seda pudlu…“
„Seda ei saa, see on Kadrile. Ta ärkab varsti üles ja tal on kõht tühi.“
„Kadlil ei ole kõht tühi.“
„On küll. Mine aga nüüd magama.“
Toomi tõusis vindumisi ja puiklevalt. Jäi keset põrandat seisma, tihkus nagu nutma hakata, kuid ainult alumine huul tõmbus pisut vinekile —siis sai ta enesest võitu ja tatsutas voodisse. Kui ema toob „volssi“, eks siis või pealegi natuke oodata! Püksikesed seati ilusasti toolile, pluusike kah ja varsti näitas korrapärane hingamine, et kange mees magab magusat und.
Värdi koristas laua ja sammus õue. Istus uksepakule ja vahtis õhtutaevasse, kust puude tagant õhkus punast kulda. Kojamehe pool oli kuulda kõmisevaid hääli, nähtavasti oli rahvas koju tulnud. Värdi teritas kõrvu — ei, täna on kojamees kaine, kõneleb vaikselt ja alandlikult. Muidu on ta oma müüritöölt tulles enamasti viinaga segamini ja siis on sealpool hoopis teised noodid. Siis on vanamees vihane ja raksatab ragiseva häälega.
Ka Andermannide juures oli täna vaikne. Nähtavasti oli nendegi ema veel alles töölt tulemata ja Andi — õigus küll, kogu pärastlõuna pole teda näha olnud. Läks viimaks jalgpalli lööma? Aga siis oleks ta öelnud, see mees juba üksinda ei lähe, eluilmaski.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
