Margit Prantsus
Juudi mõtteterad
Toimetanud ja kommenteerinud Loone Ots
Kujundanud ja illustreerinud Mari-Liis Bassovkaja
Kõik õigused on kaitstud.
Kirjastus Gallus, 2020
www.kirjastusgallus.ee
ISBN 978-9949-668-27-4
e-ISBN 9789949668281
EESSÕNA
Olen aastaid kogunud heebrea vanasõnu, kuulsate juutide huvitavaid väljaütlemisi ja juudiusu pühadest raamatutest pärit tarkuseteri. Nende hulgas on tabavaid vaateid inimelule, selle muredele ja õnneks ka rõõmudele. Mõni ütlus on nii lihtne, et isegi lapsel on seda kerge mõista. Teised jällegi on tõelised tarkusesõnad, mis vajavad settimiseks aega ja lugeja küpsemist.
Kord hakkasin enda jaoks huvi pärast märgistama neid juudi mõtteteri, millest ise aru sain. Umbes pooled lausetest said „linnukese“ juurde. Aastaid hiljem samade tekstide juurde tagasi pöördudes leidsin, et nüüd avanevad mulle mitmed veel märgistamata laused. Praegu on seis selline, et ikkagi vajaks paljud laused veel märki. Kui aus olla, siis leidub ka üldjoontes juba justkui mõistetud väljendite hulgas neid, mis alles aegamööda ennast justkui kiht kihilt mu ees avavad. Ehk et ma varem küll arvasin, et sain aru, mida autor öelda tahtis, aga tegelikult vist ikka ei saanud … Hea aforism või tarkusetera on selline, millest saab vaimses mõttes toituda kaua-kaua.
Nii palju on meis – hästi, ma räägin endast, seega minus – olnud kõrkust, rammu, enesetarkust. Iseenese pilve piirilt alla vaadates ei ulatu alandlikest lausetest tihti aru saama. Kuulus juudi rabi Dov Ber Mezeritchist on öelnud: „Kes tahab kogeda hõõguvat vaimustust, ärgu otsigu seda mäetippudelt, kus võib kohata ainult tormi. Ta peaks pigem kummarduma ja otsima seda tuha alt.”
Eluraskused vajutavad meist liigset õhku välja. Alles siis tekib suurem arusaam, elu saladuste sügavam tunnetamine. Loodan, et siinses kogus leiduvad juudi mõtteterad aitavad lugejat eneseotsingu põnevatel teedel.
Siin raamatus kohtute nii maailmakuulsate kui ka ehk seni tundmatute nimedega. Kindlasti imestate mõne ütleja puhul: ma ei teadnudki, et ta on juudisoost! Olgu öeldud, et siin raamatus on tsitaate neiltki inimestelt, kelle juudi veri pärineb isaliini pidi.1
Raamat koosneb viiest osast.
Esimene sisaldab 51 kuulsa juudi tutvustusi ja ütlemisi, mida on rohkem kui ainult mõned.
Teise osa juudid võivad olla sama kuulsad, kuid mul on õnnestunud hankida neilt vaid üks või paar-kolm ütlust.
Kolmandas astuvad oma vaimukustega üles Eesti juudid.
Neljas osa on juudi vanasõnade päralt.
Viies on eriline maiuspala – sealt leiame juudi pühadest tekstidest pärit mõtteid. Olemuselt on viies osa neljandaga sõbrasuhtes: paljud aastatuhandete vanused tõed on leidnud tee juudi püharaamatuisse ja mitmed on sealt omakorda kujunenud juudi vanasõnadeks.
Head teranokkimist!
ESIMENE OSA
KUULSATE JUUTIDE TERASALVED
ABRAHAM MASLOW
Abraham Harold Maslow (1908—1970) sündis New Yorgis Kiievist sisse rännanud perekonda. Väga kehval järjel vanemad oskasid hinnata haridust ja pingutasid koos pojaga selle nimel. Abrahamist sai tuntud psühholoog, inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni, nn Maslow’ püramiidi sõnastaja.
Psühholoogiliselt ei ole olemas sellist asja nagu takistus; on ainult takistus konkreetse inimese jaoks, kes üritab midagi soovitut kätte saada.
Liiga paljud inimesed ei tee otsuseid ise, vaid lasevad enese eest otsustada müügimeestel, reklaamitegijatel, vanematel, propagandistidel, televisioonil, ajalehtedel jne. Nad on pigem teiste liigutatavad tööriistad kui ise liikuvad, ise määravad indiviidid.
See on see, mida mitteteadlased ei tea ja teadlased pelgavad maailmale avaldada – vähemalt niikaua, kuni nad on küllalt vanad, et häbist loobuda. Teadus oma parimas vormis on imede, hämmastuse ja mõistatuste leidmine, süstemaatiline otsimine ja nautimine.
Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga.
Andke inimestele selgelt mõista, et iga kord, kui nad teist inimest ähvardavad või alandavad või tarbetult haavavad või valitsevad või tõrjuvad, saavad nendest psühhopatoloogiat soodustavad jõud. Väikesed jõud, aga ikkagi. Aidake neil mõista, et iga inimene, kes on lahke, abivalmis ja soe, on psühhoteraapiline jõud.
ALBERT EINSTEIN
Albert Einstein (1879—1955) sündis tänasel Saksamaal, toonases Württenbergi kuningriigis Ulmi linnas. Tema isa oli ettevõtja ja insener. Einstein on ilmselt üks maailmakuulsamaid juute, keda võiks pikalt tutvustada. Lühidalt oli ta füüsik, relatiivsusteooria avastaja. Ta oli mitme maineka auhinna laureaat. Sai 1921 Nobeli füüsikapreemia ja on valitud ajakirja Time sajandi inimeseks.
Eesti keeles on ilmunud Einsteini aforismikogumik. 2 Enamik tsitaate ongi pärit sellest raamatust. Toon ära vaid need, mis mind ennast kuidagi on kõnetanud.
Meenutan endale iga päev sada korda, et mu sisemine ja väline elu tuginevad teiste inimeste, nii elavate kui ka surnute tööle ja et ma pean pingutama, andmaks sama mõõduga, kui olen ise saanud ja ikka veel saan.
Kuigi ma püüan olla mõtlemises universaalne, olen vaistude ja kalduvuste poolest eurooplane.
Miks keegi ei mõista mind, aga ma meeldin kõigile?
Ma ei muretse kunagi tuleviku pärast. See saabub niigi kiiresti.
Minu kohta on avaldatud ämbritäite kaupa nii jultunud valesid ja täielikke väljamõeldisi, et ma oleksin juba ammu hauas, kui oleksin lasknud endal neile tähelepanu pöörata.
Olen aru saanud kõigi inimsuhete muutlikkusest ja õppinud end isoleerima külmast ja kuumast, nii et temperatuur on üsna hästi tasakaalustatud.
Nagu muinasjututegelasel, kelle käepuudutus muutis iga asja kullaks, nii muutub minu puhul kõik ajalehelärmiks.
Kui mu relatiivsusteooria leiab edukat tõestust, kuulutab Saksamaa mu sakslaseks ja Prantsusmaa väidab, et ma olen maailmakodanik. Kui mu teooria ei peaks osutuma tõeseks, nimetab Prantsusmaa mind sakslaseks ja Saksamaa kuulutab, et ma olen juut.
