.
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу - страница 4
Kill teadis juba kõike seda, kuid kuulas hea meelega kui seniste kogemuste ja õpetuste kinnitamist. Anton ja Eino mõtlesid seda kõike tallele panna.
„Siin Ahtjärven omma kalla nõnda näljatse, et jooseva paljale konksulegi perrä,” tähendas Eino.
„Midagi ei ole nad näljasemad kui mujal,” ütles nüüd Kill. „Nad jooksevad järgi, tead, nagu koeradki jooksevad järgi, kui midagi pillud. Kaigast või kivi või muna või ketast. Või nagu kassid niidirulli järgi.”
Jull vaatas Killi tunnistades.
„Sa ju ikka tead ka midagi kaladest ja kassidest ja koertest, sa ju polegi linnasaks.”
Anton oli veidi haavunud, et tema on ainuke, kes on linnas kasvanud, ja ruttas seletama, et ta kooli vaheaegadel ikka on maal olnud onu talus. Ja mis linn õieti see ongi, alevikust tehtud kodulinn, seal ei ole õiget gümnaasiumigi!”
„Mis? Kus? Või ei ole gümnaasiumi?” ütles Jull, kes igal pool kodumaal oli õmmelnud, isegi Lätis. „Ma ju nägin seal kirju mütsiga noorrahvast küllalt.”
„See on ju ühisgümnaasium,” ütles Anton põlglikult. „Seal oled tüdrukutega segi.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.