kohe uue nõudmise: “Miks sa töökuulutuste veergu uurid?”
Taryn naeratas. “Sest ma otsin tööd.” Eva Webster surus huuled kokku, see ei meeldinud talle. Taryn aga ei kavatsenudki lasta kasuemal arvata, et ta neile püsivalt majapidajannaks jääb.
“Tundub, et sul pole siin piisavalt tegemist,” nähvas Eva, vihjates sellele, et Taryn, kes oli terve hommiku tolmu võtnud ja koristanud, nüüd lehte luges.
Kui Eva toast väljus, keeras Taryn lehte ja hakkas töökuulutuste asemel korterite üürikuulutusi lugema. Võib-olla ei anna ta seekord kasuemale oma plaanidest enne teada, kui kohvrid on pakitud.
Taryn mängis poest koju tulles mõttega minna külla oma emale. Ema ja tema uus mees töötasid vabatahtlikena Aafrikas. Kas ta oleks seal teretulnud? Või jääks neile jalgu? Ta ema kirjad olid alati soojad ja armastavad, aga...
Ta polnud veel otsusele jõudnud, kui keset kasuema bridžipidu helises telefon. Taryn võttis köögitelefoni vastu ning oli rõõmus tädi häält kuuldes.
“Mida sa teed?” küsis Hilary.
“Vaatan korraga töö- ja korteri üürikuulutusi.”
“Nii hullusti kohe?”
“Tegelikult mitte,” vastas Taryn. Tädi armastas teda ning ta ei tahtnud Hilaryt muretsema panna. “Asi on lihtsalt minus... ma arvan, et majapidajaks olemine ei kuulu mu lemmikametite hulka.”
Lühikese pausi järel ütles tädi: “Kahju.”
“On või?” küsis Taryn.
Ta sai varsti vastuse. “Mul paluti kaheks nädalaks majapidajanna leida. Paluti kedagi natuke erilist, ning ma mõtlesin kohe sulle.”
“Oi, tädi, ma olen meelitatud. Kas pole tore?”
“Aga sa ei taha seda?” Küsis Hilary ja jätkas, enne kui Taryn vastata jõudis. “See lahendaks kaheks nädalaks nii sinu töö- kui ka elamisprobleemid. Sa saaksid edasi tööd otsida, kuid pääseksid kaheks nädalaks Eva haardest.”
Taryn naeratas tahtmatult. “No ma ei tea,” pomises ta. Samas ei saanud eitada, et väljavaade olla veel kaks nädalat kasuema käsualune oli palju hirmutavam, kui teha sarnast tööd kellegi teise heaks. Vaevalt on olemas veel mõni Eva-sugune. “Kelle heaks?” uuris ta. “Ja kus?”
“See on kena vanem härrasmees Herefordshire’i ja Walesi piiri ääres,” vastas Hilary.
“Oled sa kindel, et ta on kena vanem härrasmees?”
“Täiesti. Kas ma saadaksin su mõne sellise juurde, kes poleks kena? Ta praegune majapidajanna proua Ellington helistas just. Tuleb välja, et üks tuttava tuttav soovitas meid talle, kas pole tore? Igatahes, ta on härra Osgood Comptoni juures kümme aastat töötanud ning väitab, et ta on väga armas inimene. Ta olevat umbes kaheksakümneaastane ja nähtavasti tõeline džentelmen.”
Taryn pidi tunnistama, et mõte hakkas talle meeldima. “See tema majapidajanna proua Ellington läheb puhkusele?”
“Proua tütar jäi haigeks. Ta tahab nii umbes nädalaks tema juurde minna, et näha, kuidas tema eest hoolitsetakse. Võib-olla ei peagi sa kaheks nädalaks jääma,” meelitas Hilary. “Kui mind lausa soovitati, siis tahan anda endast parima .”
“Kas ma võin natuke mõelda?”
“Tal on kohe kedagi vaja.”
Kui oli vaja kohe otsustada, polnud eriti midagi, mille üle mõelda. Taryn oli leppinud reedeks kokku kohtumise paari sõbraga. See oli punt, mis koosnes põhiliselt ülikoolikaaslastest, kellest mõni oli kaugeks jäänud ja mõni juurde tulnud. Kuid selle kokkuleppe tühistamine pole kuigi suur probleem. Ja mõte, et ta juba kahe päeva pärast pääseb kaheks nädalaks kasuema käest, oli meeldiv. Tarynil polnud vaja pikemalt mõelda.
“Anna siis aadress,” oli ta nõus.
“Suurepärane!” rõõmustas Hilary. “Millal sa lähed?”
“Homme,” vastas Taryn kiiresti, et mitte meelt muuta. Evale teatamist ta just ei oodanud.
Taryn pidi järgmisel hommikul minema Knights Bromleysse. Nagu ta oligi oodanud, polnud kasuema sugugi rahul, et peab majapidamistööd enda õlule võtma. Kuid mitte mingil juhul ei saanud ta tädile antud lubadust rikkuda.
Proua Ellington ootas suure vana maja juures ning viivitas lahkumisega ainult nii kaua, et tutvustada Tarynile oma hulgalisi märkmeid ning uut tööandjat.
Osgood Compton oli tõesti, nagu proua Ellington oli kinnitanud, tõeline džentelmen. Juba paar tundi pärast proua Ellingtoni lahkumist tundis Taryn ennast üsna koduselt.
Poole nädala pärast tundis ta ennast nii hästi ja mugavalt, nagu oleks seda meest kogu elu tundnud. Nädala lõpus leidis naine, et oli just veetnud oma elu kõige rahulikuma nädala. Osgood Compton oli oma kaheksakümne kahe aasta kohta väga särav ning terava mõistusega.
Taryni kohustused ei piirdunud aga majapidamistöödega. Osgood Compton, aheldatud kepi külge, armastas jalutada, ning kepp polnud tema kilomeetritepikkustel jalutuskäikudel ainus kaaslane. Teisel nädalal nägi Taryn tihti töö kohalt pead tõstes tööandjat ukseavas seismas.
“Äkki teed väikese pausi?”
Tarynil polnud iial midagi väikese pausi vastu. Nii nad siis kõndisid, ja kuna mehele meeldis ka rääkida, siis vestlesid igasugustel teemadel. Osgood oli enne pensionile jäämist olnud insener ning ta rõõmustas selle üle, kui palju Taryn selle kohta teadis.
Taryn kiindus oma tööandjasse kiiresti ning oli kindel, et meenutab tema seltsis veedetud aega kahe nädala möödudes rõõmu ja rahuloluga.
Kuid tuli välja, et proua Ellingtoni tütar vajas kiiresti operatsiooni ning naine helistas härra Comptonile, et küsida, kas ta võiks veel neli nädalat vabaks saada. Mees loomulikult, härrasmees nagu ta oli, palus tal jääda nii kauaks kui vaja.
“Kas ma võiksin teilt paluda veel kuu aega mind välja kannatada?” küsis ta Tarynilt.
“Mulle meeldib siin väga,” vastas Taryn kohe. “Veel üks kuu sobib hästi.”
“Ainult üks kuu, ma luban,” ütles vanahärra särava naeratusega. “Te peaksite vist agentuuri helistama ja neile sellest teatama,” pakkus ta.
Samal õhtul kuulis Taryn, kuidas vanahärra oma tütrele helistas. Tütar oli abielus ameeriklasega ning elas Ühendriikides. Nad pidasid üsna tihedat telefoniühendust ning Tarynile jäi mulje, et nende vahel valitseb soe suhe.
See tegi teda mõneti kurvaks ja ta oleks soovinud, et ka tema isa veidi rohkem hoolivust üles näitaks. Kuid see polnud tema loomuses ning peagi asendus Taryni nukrus rõõmuga, kui ta kuulis härra Comptonit tütrele rääkimas, et oli vahetanud oma kalliskivist majapidaja tõelise teemandi vastu.
Kuigi Taryn arvas, et tegu on meeletu liialdusega, meeldis talle siiski seda kuulda.
Hiljem helistas Taryn koju ning kuulis rõõmusõnumit, et kasuema oli leidnud uue majapidajanna. Sellest järeldas ta, et koju pole
