võtaks vastu me pakkumise, nüüd, sügise lõpul.
VIII
Mida küll otsivad meie hinged, rännates
lagunevate laevade tekkidel,
otsast otsani täis kollase jumega naisi ja nutvaid sülelapsi,
ja unustama ei suuda panna ei lendkalad
ega tähed, millele osutavad mastitipud –
me grammofoniplaatidest kriibitud hinged,
soovimatult seotud olematute palverännakutega,
pomisemas murtud mõtteid võõrastest keeltest.
Mida küll otsivad me hinged, rännates
pehkinud merepalkidel
sadamast sadamasse?
Paigalt liigutades purunenud kive, hingates sisse
männi jahedust iga päev üha raskemalt,
ujudes nii selle
kui tolle mere vetes,
kompimismeeleta,
inimesteta,
isamaal, mis pole enam meie
ega ka teie oma.
Teadsime, et saared on kaunid
kusagil siin ümberkaudu, kus kobame –
natuke madalamal või kõrgemal,
vähimal kaugusel.
IX
Sadam on iidne, ma ei saa enam oodata
ei sõpra, kes lahkus mändidega saarele,
ei sõpra, kes lahkus plataanidega saarele,
ega sõpra, kes lahkus avamerele.
Silitan roostes kahureid, silitan aere,
et mu ihu elavneks ja teeks otsuse.
Purjed eritavad vaid soola lõhna,
mis ühest teisest tormist pärit.
Kui tahaksin jääda üksi, igatseksin
üksindust, mitte säärast ootamist,
hinge kildudeks purunemist silmapiiril,
neid jooni, neid värve, seda vaikust.
Öötähed toovad mu tagasi Odysseuse ootuse juurde,
kes tooneliiliate vahel ootas surnuid.
Siin tooneliiliate vahel randudes soovisime leida
kuristikku, mis nägi haavatud Adonist.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
