tuleb vahel ikka ette.
Proua Väärtus tatsab tasakesi, kuid kindlalt edasi ja jalutuskepp võib järele anda vaid kriisiaegadel. Siis kukub proua küll kraavi, kuid saab peaaegu alati sealt ka välja. Mõnikord muutuvad ajad selliselt, et proua siiski ei suuda välja ronida. Nagu siis, kui DVD-plaadid, digikaamerad ja internet lõid jalad alt maailma juhtivatel ettevõtetel, näiteks videokassettide laenutusfirmal Blockbusters ja fotofilmitootjal Kodak. Kui tee otsa saab, siis võivad probleemid tekkida ka suurtel firmadel, nii et oodata on kõige halvemat.
Nagu teisedki investorid, peab ka väärtusinvestor jälgima, et firmade päris pikad trendid õiges suunas liiguksid. Proua Väärtuse tee võib küll otsa lõppeda, aga üllatavalt tihti võivad hea firma probleemid olla vaid ajutise iseloomuga. Võib-olla on konjunktuur kehvemaks muutunud ja siis jälle paraneb, või survestavad investeeringud tasuvust, aga siis hakkavad end ära tasuma.
Sellistel juhtudel hakkab finantskutsikas Börs proua Väärtuse teele kerkivaid takistusi kartma ja sörgib eemal perenaise sabas, kuid püsib siiski piisavalt lähedal ega jäta perenaist kunagi liiga kauaks omaette. Kui päike väärtust loova ettevõtte kohal jälle tõuseb, suundub aktsia hind üles ja Finantskutsikas kalpsab uuesti perenaise manu. Tihti, aga mitte alati, on börs äkiline.
Väärtusaktsiate strateegia tähendab lihtsalt seda, et tuleb leida õiged firmad, kus on tubli Väärtuseproua, kes aastate kaupa muudkui edasi tatsab, ja ostma peab siis, kui Finantskutsikas kindlalt kaugel sabas sörgib. Ainult mõnikord on raske hinnata, kui kiiresti proua Väärtus edasi liigub, ja panna tähele, kus on parasjagu Finantskutsikas ning kuhu ta oma noorusliku julgusega lippab.
Võrdluse Mr Börsiga mõtles esmalt välja investeerimislegend Benjamin Graham. Nagu tähele paned, kasutan siinse raamatu näidetes oma versiooni, kui kujutan börsi Finantskutsikana. Charles D. Ellise raamatus „Winning the losers game“ („Kaotajate mängu võitmas“) on tegelasteks kaks härrasmeest, Mr Börs ja Mr Väärtus.
Mina pean tänama vintsket väärtuseprouat, kelles on veel küllalt jõudu.
4
Väärtusinvestori parim sõber on aeg
„Kaugele vaatamise võime on investori kõige kõvem eelis.“
– Väärtusinvestor Seth Klarman, Baupost Groupi juht ja omanik
Pikk perspektiiv võib sinu investeeritud kapitali hävitada. Kui investeerid valedesse aktsiatesse, siis mingi aja pärast kaotad igal juhul raha. Kui aga valid parimate firmade aktsiad, siis elad üle kõik börsil ette tulevad hinnakõikumised ja lühiajalised tormid.
Seepärast ei ole sulle väärtusinvestorina parimaks sõbraks üldse koer. Vähemalt mitte finantsilises mõttes, sest Finantskutsika kujutatud tootluse paremate külgede kõrval omab tähtsust ka aeg. Korralike tulemusteni võid jõuda ka siis, kui alustad investeerimisega oma elus suhteliselt hilja – kuid mida varem, seda parem. Mida enam aastaid sul käepärast on, seda enam on näha, kuidas tõuseb nende firmade väärtus, kuhu oled investeerinud, see paistab silma aktsiahinna tõusus ja suuremates dividendides. Aega on põhjust pidada kõige paremaks ja tähtsamaks tooraineks ning varaks ka väljaspool börsi.
Piisavalt kaua investeerides võid jõuda teoreetiliselt ka maailma rikkaimate hulka. Ilmselt ei pruugi sa multimiljardäriks saamiseks siiski piisavalt kaua elada, isegi kui investeerid innukalt ja aastane tootlus ulatub kaugelt üle 8–10 protsendi ehk börsiindeksi ajaloolise keskmise. Paljud alustavad investeerimist liiga hilja, paljud säästavad kuus liiga vähe ja esmajoones ei jõua me elada nii kaua, kui võib-olla tahame.
Teistest küljest piisab tavalisele inimesele sellest küll, kui ta saab multimiljonäriks ja see on täiesti võimalik. Ma ei hakka sind kurnama matemaatiliste võrranditega, vaid jagan hoopis paari lihtsat näidet.
Kui investeerid aastate viisi iga kuu 250 eurot ja saad väärtusaktsiate pealt keskmiselt 10 protsenti tulu, siis on sul:
kümne aasta pärast üle 50 000 euro
15 aasta pärast üle 100 000 euro
kui töötad kokku 40 aastat, siis üle 14 000 000 euro.
Neljakümne aasta pärast on sul umbes 600 000 eurot kapitalina olemas isegi siis, kui oled kuus kõrvale pannud üksnes 100 eurot. Tööaja jooksul on niisiis enamikul inimestest ikkagi üsna lihtne koguda korralik summa, mille eest edaspidi lahedalt ära elada. Või elada mõõdukalt ja pärandada ülejäänu lastele. Või mis eesmärgid sul parasjagu on.
Liitintress avaldab enam mõju just pikema aja jooksul. Kui esimesest jaanuarist 10 sendi väärtus kahekordistub, siis on sul teisel jaanuaril juba 20 senti ja kolmandal jaanuaril 40 senti. Järgmisel päeval on 80 senti ja nii edasi. Kolme nädala pärast on sul 100 000 eurot ja 31. jaanuaril on koos juba üle 99 000 000 euro.
„Aeg on su sõber, äkkmõte aga vaenlane.“ – Indeksfondide pioneer ja fondifirma Vanguards asutaja John Bolge ei olnud küll väärtusinvestor, kuid oskas pikalt ette vaadata ja oli seisukohal, et investeerimiskulud tuleb hoida madalal.
Suurem osa maailma rikkaima investori Warren Buffetti investeeringute väärtuse kasvust on toimunud viimase 17 aasta jooksul. Mida suurem on sinu kapital, seda suurema protsendi kasvab sinu raha. Buffettit ei ole muutnud nii rikkaks mitte keskmiselt 21-protsendine aastatootlus, vaid aeg, mille jooksul ta tulu on saanud.
Warren Buffetti vara
Toodud joonis on pärit mõne aasta tagant. 2017. aastal moodustas Buffetti vara Berkshire Hathaways valitsevatest aktsiahindadest sõltuvalt umbes 75 miljardit dollarit. Warren Buffett sündis 1930. aastal ja on maailma rikkaim finantsinvestor ning kuulub maailma kolme rikkaima investori hulka. Siiski on vähe neid 25-aastaseid, kes ihkaksid tema kohta. Sa võid küll üle öö 75 miljardit dollarit saada, aga 60 aastat vanemaks noor inimene nii kiiresti saada ei taha. Aeg on tähtis mujalgi kui börsil.
5
Väärtusaktsiate strateegia muutub
Aktsia väärtusel põhineva strateegia lõid 1930. aastatel Benjamin Graham ja David Dodd. Tol ajal keskenduti rohkem aktsia hindamisele võrdluses aastatulu ja omakapitaliga. Maailma rikkaim finantsinvestor Warren Buffett on väärtusstrateegiat omakorda kohandanud ja edasi arendanud.
Mina olen veendunud, et kõiki strateegiaid, ka väärtusstrateegiat, tuleb kohandada. Esmalt pead strateegia kohandama endale ja oma elule sobivaks. Sõltuvalt sellest, kui palju on sul aega, huvi ja teadmisi ning kuidas sind mõjutab aktsiaturgude psühholoogia. Lisaks on meil olemas see, mida inglise keeles nimetatakse survivorship bias. See tähendab, et kui õppida vaid õnnestujatelt, siis võid teha valesid järeldusi. On ju teada, et ajalugu kirjutavad võitjad ja ilmselt leidub palju neid, kes on oma strateegia küll üles ehitanud väärtusaktsiatele, ent ebaõnnestunud. Sellistest investoritest ei räägita, kuulda on vaid tuntud finantstegelastest. Loodan, et siinne raamat aitab väärtusaktsiatega edukas olla ja võitjate hulka jõuda.
Ajad muutuvad ja meie peame nendega vähemalt tasuvuse koha pealt kaasas käima. Esmalt tuleks läbi mõelda ja lahendada probleem, et väärtusaktsiate ning muud tüüpi aktsiate vahel puudub kindel hindamispiir või definitsioon. 1930. aastatest
