kauemaks. Järgmine kord kasta alles siis, kui pott on muutunud taas kergeks.
Kui aias uputab
Vahel ladistab meil keset talvegi pikalt vihma. Kui muru juba lirtsub ja peenardel lainetab, tuleb vee mujale suunamiseks kaevata äravoolurennid. Kaeva need kasvõi muru sisse, sest muru on kevadel lihtne korda teha, hulga tülikam on hakata liigniiskuse tõttu hukkunud püsikute asemele uusi hankima. Täiesti vee sisse jäänud taimed lämbuvad ning kevadel on peenar tühi.
Eriti tundlikud on liigniiskuse suhtes päevakübarate ja siilkübarate uued sordid, märga ei talu lavendlid, kanarbikud ja eerikad.
Üldse ei kannata liigniiskust igihaljad padjandtaimed (kivirikud, aubrieetad, padjandfloksid, liivateed, mägisibulad), samuti leviisiad, tääkliiliad, paljud sibullilled.
Kas ajatatud sibullillede sibulaid hoida alles?
Talvel saab aiaärist koju tuua õitsvaid hüatsinte, krookuseid, nartsisse, tulpe. Talvine ajatamine kurnab sibulat aga enamasti sedavõrd, et järgmisel talvel ta õitseda ei suuda. Lihtsam on osta uus õitsev pott. Kui sibulad saavad peenral paar aastat kosuda, võib neid taas ajatada.
Kui soovid talvel õitsevaid taimi aias edasi kasvatada, siis lisa õitsemise ajal paar korda kastmisveele õitsevate toataimede väetist. See kosutab sibulat.
Pärast õitsemist lõika närbunud õied ära, lehed jäta alles. Jätka kastmist. Muld peab püsima parajalt niiske seni, kuni kasvuaeg loomulikul viisil lõpeb ja lehed hakkavad kolletuma. Lehtede koltumist on vaja oodata sellepärast, et siis jõuavad neis olevad toitained ladestuda sibulasse.
Kui lõpetad kastmise kohe pärast õite närbumist, hakkavad lehed õige pea kuivama ega jõua saata sibulasse piisaval hulgal toitaineid. Sibul jääb nõrgaks.
Pärast lehtede kuivamist võta sibul potist välja, puhasta lehe- ja juurejäänustest, hoia kuivas ja soojas kohas ning istuta sügisel maha.
Jõulukaktus pärast õitsemist
Harilik jõulukaktus ehk harilik lülikatus (Schlumbergera truncata) vajab pärast õitsemist puhkeperioodi. Et taime kasvu piirata, näpista varrelülisid tagasi. 6–7 nädala jooksul kasta vähem, aga mitte nii vähe, et võrsed närbuma hakkaksid. Sobiv temperatuur puhkeperioodil on 10–15 °C.
Kui taim jälle kasvama hakkab, kasta rohkem ja alusta väetamist. Kasuta kaktuste ja sukulentide väetist. Kui pott on väikseks jäänud, on pärast puhkust õige aeg taim ümber istutada.
Mida valada kastekannu?
Kare vesi sisaldab rohkelt lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolasid. Toataimedele see ei meeldi, nemad armastavad pehmet vett. Kust seda võtta?
Kraanivesi kipub olema liiga kare. Selline vesi ei sobi ka piserdamiseks, sest kuivades jäävad lehtedele heledad plekid ja taim ei näe kena välja. Asja saab parandada, kui lased kraaniveel paar päeva seista, et soolad saaksid settida. Selle aja jooksul muutub vesi ühtlasi ka toasoojaks. Karedust aitab vähendada ka keetmine, pärast lase veel muidugi maha jahtuda.
Lumesulamisvesi on toataimedele parim, sest on väga pehme ja hea molekulaarse struktuuriga. Kui meie lumevaestel talvedel on vähegi lund, siis kasuta see ära oma toataimede hüvanguks! Kasuta vaid puhast ja võimalikult äsja sadanud lund. Ära võta lund teeäärsest, saastunud soolalumevallist. Lase lumest sulanud veel soojeneda kindlasti toatemperatuurini.
Lumesulamisvee üle rõõmustavad eriti asalead, gardeeniad, gusmaaniad, orhideed, säntpooliad, toasõnajalad ja tsitruselised.
Akvaariumivesi on samuti oivaline, sest on pehme ja sisaldab lisaks lämmastikühendeid jm taimetoitaineid.
Ohtlik jää
Kui lumevaipa pole ja külmaga tekib muru vesistele kohtadele jääkoorik, jäävad taimed selle all õhupuudusse. Purusta loikudele ja radadele tekkinud jää, et murutaimed saaksid hingata.
Taimed võivad jää all kergesti ära külmuda, kuna jää juhib soojust paremini kui kohev lumi. Jääga kaetud alale ei saa moodustuda ühtlast lumevaipa, sest tuul puhub sealt kerge lume ära.
Kui igalt poolt ei saa jääkihti purustada, võib sinna puistata turbapuru või tuhka. Jää muutub urbseks ning sulab rutem.
Paks jääkoorik on ohtlik ka seetõttu, et sulab ilma soojenedes aeglaselt ning taimedele hakkab liiga tegema pikalt paigal seisev sulavesi.
Paljudes kohtades – trepil, garaaži sissesõiduteel, värava taga kõnnitee-lõigul – on vaja hästi ruttu jääst ja lumest lahti saada. Seal tasub kasutada spetsiaalset jää- ja lumesulatajat (tänavasool), mis on müügil aia- ja ehituspoodides. Spetsiaalse koostisega helbed või graanulid kiirendavad oluliselt sulamisprotsessi. Vahend on tõhus abiline ka jäätunud väravate ja uste vabastamiseks.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
