Hea inglise nali. Erkki Kõlu

Чтение книги онлайн.

Читать онлайн книгу Hea inglise nali - Erkki Kõlu страница 2

Hea inglise nali - Erkki Kõlu

Скачать книгу

style="font-size:15px;">      Sellele on keegi lisanud:

      „Jumal, kaitse kuningat!”

      •••••

      Loeng ühes Briti ülikoolis. Et auditooriumi tähelepanu võita, lööb professor joonlauaga vastu lauda ja hüüab:

      „Gentlemen! Order!”

      „Beer!” kõlab mitmekümnest suust.

      •••••

      Ühes Briti ülikoolis ei ole professor loengut veel lõpetanud, kui heliseb kell. Tudengid hüppavad püsti, lükkavad toolid kolinal eemale ja trügivad väljapääsu poole. Professor hõikab:

      „Oodake, härrased! Lubage mul enne teie ette veel mõned pärlid heita.”

      •••••

      Üks ärimees kõnetab teist:

      „Sir, lubage hoiatada: Kui te sellele tegelasele raha laenate, siis ei näe te teda enam iialgi.”

      „Väga hea. See sobib mulle.”

      •••••

      Vene uusrikas loeb oma Inglise äripartneri kirja:

      „Sir, kuna mu sekretär on daam, siis ei saa ma talle dikteerida, mida ma teist mõtlen. Veelgi enam – kuna ma ise olen džentelmen, siis pole mul isegi õigust teist niimoodi mõelda. Aga kuna teie pole ei daam ega džentelmen, siis loodan, et taipate, mida ma teist mõtlen.”

      •••••

      Moskvas avatakse uut panka. Kohale on kutsutud ka Inglise äripartnerid, kes jälgivad toimuvat hämmeldunult. Mõned venelased joovad otse pudelist šampanjat ja hammustavad sellele heeringat peale, teised on viina peale üle läinud, paar meest vedeleb juba laua all, mõned hullavad näitsikutega. Ühe inglase juurde, kes seda kõike õudusega vaatab, astub Vene uusrikas:

      „Miks sina midagi ei söö?”

      „Tänan, ma ei soovi.”

      „Kuule, vennas, see kõik on ju tasuta. Söö ometi!”

      „Ma söön ainult siis, kui mul nälg on.”

      „No kuule, vennas, siis oled sa küll täpselt nagu loom!”

      •••••

      Uusrikas ostab vana Inglise lossi. Hinna üle kaubeldes uurib ta omanikult:

      „Ma kuulsin, et selles lossis on kummitusi?”

      „Tühi jutt, sir!” vastab omanik. „Juba 568 aastat elan siin, aga pole veel ühtegi näinud.”

      •••••

      Ametnik loeb hommikul Timesi ja hüüatab äkki:

      „Kuulge, siin on kirjutatud, et linna lähedal metsas tungis karu meie ülemusele kallale!”

      „Kust karu teadis, et see meie ülemus on?”

      •••••

      „Miks teiesugune tugev mees tööd ei tee, vaid tänaval almust palub?” küsib leedi kerjuselt.

      „Kulla proua,” vastab kerjus, „see elukutse on ainus võimalus pöörduda kena daami poole, ilma et mind oleks talle enne tutvustatud.”

      •••••

      Vihast värisev vanaproua siseneb lemmikloomade poodi, eelmisel päeval ostetud papagoi puuriga kaasas.

      „Ta vannub nagu meremees!”

      „Teil on õigus, proua. Vahel pillab ta tõesti mõne krõbedama sõna. Aga tundke heameelt, et ta ei joo ega mängi kaarte.”

      •••••

      Inglismaal siseneb ehitusmaterjalide kauplusse klient:

      „Mul oleks vaja 100 kotti tsementi.”

      „Väga hea, sir,” vastab müüja. „Makske ära, võtke kviitung ja minge lattu.”

      Järgmisel päeval on mees tagasi:

      „Palun 200 kotti tsementi.”

      Ja kolmandal päeval:

      „300 kotti tsementi.”

      „Mida kuradit – Stonehenge’i remondite või?!” imestab müüja.

      •••••

      Kolonel läheb arsti juurde. See vaatab ta läbi ja teatab:

      „Sir, teil on vesi põlves.”

      „Vesi?” kohkub kolonel. „See pole võimalik, ma olen kogu elu ainult viskit joonud … Ah jaa, nüüd ma mõistan – see on sellest neetud jääst!”

      •••••

      Inglismaa apteegis:

      „Vabandage, ega teil midagi köha vastu ei ole?”

      „Ei, sir, mitte midagi. Köhige, palju soovite!”

      •••••

      Lord William istub oma Londoni korteri kabinetis, joob teed ja loeb ajalehte. Korraga käib kohutav mürts ja läbi seina sööstab sportauto, roolis keegi džentelmen.

      „Kuhu sõidate, sir?” küsib lord William.

      „Manchesteri, sir,” vastab autojuht.

      „Noh, sel juhul oleks köögi kaudu otsem olnud,” ütleb lord William ja süveneb taas ajalehte.

      •••••

      Inglismaal toimub autoõnnetus. Kokku põrkavad kaks autot, millest üht juhib leedi ja teist džentelmen.

      „Ma kardan, et see oli suures osas minu süü,” ütleb leedi õnnetu näoga purunenud autosid vaadates.

      „Kaugeltki mitte! See polnud sugugi teie süü,” sekkub džentelmen delikaatselt. „Ma nägin juba kolme kvartali kauguselt, et te tulete, nii oli mul piisavalt aega kõrvaltänavasse keerata.”

      •••••

      Külaline: „Tüütu õhtusöök. Lähen parem minema.”

      Võõrustaja: „Jah, see võiks asja parandada küll.”

      •••••

      Lordi külaline kiidab serviisi:

      „Sir, teil on imeilusad nõud. Need näitavad

Скачать книгу