…”
•••••
Vestlus majanduskriisist räsitud Inglismaal:
„Mida küll ometi jõulukuuse otsa riputada, et järgmine aasta parem tuleks?”
„Mina alustaksin meie peaministrist.”
•••••
Valitsuse korteež sõidab maanteel teelt välja. Enne, kui politseinikud kohale jõuavad, on kohalikud elanikud jõudnud juba kõik ministrid maha matta.
„Mis, kas tõesti olid kõik surnud?” imestavad politseinikud.
„Ei, osa püüdis meid veenda, et nad veel elavad, aga te ju teate ise ka, kuidas need tüübid valetavad!” vastavad kohalikud.
•••••
Enne valimisi vestlevad kaks tuttavat:
„Kelle poolt hääletad?”
„Gordon Browni poolt.”
„Miks?”
„Ta lubab väga palju.”
„Aga ta ei tee seda, mida lubab!”
„Mis siis! Ta lubab ju kohe praegu, aga ei tee alles hiljem.”
•••••
Lord William kandideerib kohalikel valimistel ja ootab nüüd perekonnaringis hääletustulemusi. Lõpuks helisebki telefon. William kuulab, tänab, paneb toru hargile, vaatab vaikides pereliikmetele otsa ja hõiskab siis:
„Ma võitsin!”
„Ausalt või?!” hüüab ta ema.
„Kallis ema, sellest võime kunagi eraldi rääkida …”
•••••
Poliitik tuleb koju ja hüüab naisele juba ukselt:
„Kallis, soovi mulle õnne! Mind valiti!”
„Ega sa mind peta?” uurib naine.
„Ei, kullake, nüüd pole seda enam vaja!”
•••••
Poliitik kommenteerib oma vastase valimisvõitu järgmiselt:
„Kui vaatad, kui palju hääli see džentelmen sai, siis ei imestagi enam, et muistsed egiptlased kummardasid sitasitikat.”
•••••
„Asjata närveerite,” õpetab vana poliitik noort. „90 % küsimusi ja probleeme lahendavad ajakirjanikud. Teil on vaja ainult öelda: „Seda ma ei kommenteeri!”.”
•••••
Inglise psühhiaatri poeg küsib isalt:
„Isa, kas sa poliitikas orienteerud?”
„Mitte väga, ma olen ju arst, mitte poliitik.”
„Pahasti! Koolis anti meile ülesanne kirjeldada, mille poolest erineb alamkoja liige ülemkoja liikmest.”
„Sellele lihtsalt küsimusele võin ma küll vastata: kui tegemist on mitmekorruselise hullumajaga, siis paigutatakse ülemisele korrusele need, kes kannatavad suurusehullustuse alla, alumisele aga märatsejad.”
•••••
Üks lordidest esitab ülemkojas küsimuse:
„Kas kodukord lubab mul sir Williamit õnnetuks lurjuseks nimetada?”
„Ei,” vastab spiiker. „Kodukord, sir, ei luba teil Williamit õnnetuks lurjuseks nimetada.”
„Kahju. Aga hea küll, sel juhul ma ei nimeta sir Williamit õnnetuks lurjuseks.”
•••••
Kui parlamendiliige pärast rasket lõikust teadvusele tuleb, leiab ta haiglavoodi kõrvalt lauakeselt lillekimbu ja kaardi, millele on kirjutatud:
„Armas kolleeg! Soovime sulle peatset paranemist. Sinu fraktsioonikaaslased (poolt – 10, vastu – 3, erapooletuid – 1).”
•••••
„Mida te parlamendis teete?” küsitakse parlamendi liikmelt.
„Mõtlen.”
„Kas te seda kodus ei saaks teha?”
•••••
Parlamendi liige on psühhiaatri juures. Pärast läbivaatust ütleb arst:
„Ma soovitaksin teil mõnda aega vaimsest tööst hoiduda. Millega te tegelete?”
„Töötan välja igasuguseid seadusi.”
„Aa … seda võite küll edasi teha.”
•••••
Parlamendi liige kohtus:
„Kohtualune on süüdi! Ta nimetas mind idioodiks!”
„Jama!” vastab kohtunik. „Süüdistage selles oma vanemaid!”
•••••
Parlamendi liige jalutab sõbraga tänaval ja vaidleb temaga ägedasti. Lõpuks hüüab ta vihaselt:
„Ma tõestan sulle kohe, et meil on demokraatia olemas!”
Ta pöördub läheduses seisva politseiniku poole ja küsib:
„Kuulge, öelge mulle, kas meil on demokraatia või ei ole?”
Politseinik arvab, et küsija irvitab ta üle, ja põrutab:
„Ma teile näitan demokraatiat!”
Selle peale teatab parlamendi liige sõbrale võidurõõmsalt:
„Kui näitab, siis järelikult ikkagi on olemas!”
•••••
Parlamendiliige on mõned kolleegid külla kutsunud. Kui uksekella helistatakse, võtab ta taskust sedeli ja loeb:
„Kes seal on?”
Ukse tagant vastatakse:
„Need oleme meie koma sinu sõbrad.”
•••••
Parlamendi liikmed omavahel:
„Te muudkui istute saalis, aga ma pole veel näinud,
