PAUL: Armas aeg, kui tore! Aga kus ta ise on?
KAROLIINA: Ma palusin, et ta tuleks hiljem.
JAN: Karoliinal on talle üllatus. Ta tahab, et me kõik astuksime Tõnno usku.
LUSIKAS: No kuule, Karoliina! Ole ikka mõistlik!
PAUL: Arvad, et see rõõmustab teda?
KAROLIINA: Kindlasti! Palun, olge nii head! Tõnno on ju tore!
RUMBASK: Ei noh, võib ju kah. Eks tal oleks hea meel tõesti.
IPS: Minu arust on see väga ilus idee! Mina olen poolt!
LUSIKAS: Aga siis tuleb iga päev seda kuradi kuud vahtida!
KAROLIINA: Mis see teeb, kui natuke vaadata? Ega siis kaua ei pea!
PAUL: Aga usub ta meid? Äkki on see liiga läbinähtav?
KAROLIINA: Tõnno on ju Tõnno.
PROUA PAUL: Mina vaatan talle ikka midagi magusat ka. Mis sünnipäev see muidu on. (Läheb kööki.)
KAROLIINA: Nii et oleme kokku leppinud?
JAN (vaatab aknast välja): Tähelepanu! Ta tuleb! (Sisse astub Tõnno.)
KÕIK KOOS: Palju õnne sünnipäevaks!
TÕNNO (on lausa kohkunud): Aitäh!
JAN: Tule siia, Tõnno! Vaata, mina olen nüüd paar päeva selle asja üle sügavalt järele mõelnud. Ütle, kuidas see täpselt oligi! Et jumal elab kuu peal?
TÕNNO: Kuu peal. Ma seletan sulle…
KAROLIINA: Sul pole tarvis seletada, me oleme juba kõigega kursis. Mina usun sind.
JAN: Mina ka. Ma pole mitu ööd maganud, vaagisin pooltja vastuargumente, nüüd olen kindel. Sul on õigus. Kuu peal ta elab jah, kus siis mujal!
TÕNNO: Eks ole, kus tal mujal elada on? Päikese peal põleks ta ära, aga tähed on liiga väikesed ja õhus ta ei hõlju, seal on tuul!
JAN: No kus sa sellega! Miks peaks jumal õhus hõljuma! Ja veel tuuletõmbuse käes. Ei, tal on ikka kindlasti mõni tuulevari olemas.
TÕNNO: Just, just! Mina ütlesin endale ka: Tõnno, ega jumal pole pops! Küll tema juba leiab, kuhu onn ehitada, temasugune saks hätta ei jää!
PAUL: Jaa, Tõnno, ma tahtsin öelda – mina olen ka otsusele jõudnud. Mulle on kuu alati meeldinud, ta on sihuke kollane, miks ei võiks seal jumal elada?
TÕNNO: Ta elabki.
PAUL: Jaa, küllap sul on õigus.
LUSIKAS: Õigus muidugi, miks siis koerad muidu kuu poole uluvad! Küllap nad palvetavad!
TÕNNO: Õigus, õigus, selle peale ma ei tulnudki! Ei tea, kas koertele on ka midagi ilmutatud?
LUSIKAS: Jaa, kindlasti! Neile ilmutatakse kohe igal öösel, nii et kuut väriseb.
RUMBASK: Tõnnokene, meie Aadamaga usume sind ka. On ju, Aadam?
AADAM: Jaa. Millal magus tuleb?
IPS: Tõnno, mina olen ka sinuga. Kui võimalik, liitun kohe kogudusega, võin ka orelit mängida.
TÕNNO: Oi, aga orelit mul küll ei ole!
JAN: Tühja sellest. Vahest sa näitad meile nüüd kuud ja seletad paari sõnaga, mis seal toimub?
IPS: Jah, üks ekskursioon!
TÕNNO: Kohe, kohe! Mul on nii hea meel… Tulge kõik siia akna alla, võtke toolid ühes. Istume ja vaatame. (Kõik istuvad akna alla ja vaatavad kuud.)
LUSIKAS: Peaasi, et ta sealt kolinal alla ei kukuks.
TÕNNO: Ei ta kuku, ma usun, et jumalal on seal mingid sangad.
AADAM: Pottidel on ka sangad. Meil on kodus seitse potti. (Loetleb sõjakalt.) Väike roheline pott, suur roheline pott, karikakra pildiga pott, pissipott…
RUMBASK: Tasa, Aadam! Vaata kuud!
AADAM: Seal elavad robotid, jaa… (Põrnitseb kuud.)
KAROLIINA: Kas sa, Tõnno, vaatad igal õhtul kuud?
TÕNNO: Igal õhtul.
KAROLIINA: Mis sa siis teed? Kas sa palud jumalalt midagi?
TÕNNO: Ei, tal pole ju eneselgi suurt midagi, paar lammast ja majake… Aga ma räägin temaga.
PAUL: Millest? Ja kas ta vastab ka?
TÕNNO: Kindlasti, aga ma ei kuule, ta on ju kaugel. Millest ma räägin? Tühjast-tähjast. Jutustan, mis siin kõrtsis sündinud on, vahel meenutan ka seda aega, kui ma veel ilmutust polnud näinud ja koos naisega elasin. Enne haiglat.
PAUL (kiiresti): Kuu on täna väga ilus.
LUSIKAS: Eks ta on end üles löönud, igavene moeahv, teab, et tal on täna palju imetlejaid. Vana lits.
RUMBASK: No kuulge! Mul hakkavad kõrvad valutama! Te olete inimeste hulgas, ärge seda unustage!
LUSIKAS: Inimeste ja jumala. (Tuleb proua Paul koogiga.)
PROUA PAUL: Kallis Tõnno, palju õnne sünnipäevaks! Siin on sulle kook!
TÕNNO: Aitäh.
JAN: Nagu kuu.
AADAM: Sööme ära!
PROUA PAUL: Jah, ma ise vaatasin ka, et just nagu kuu. Ja näete, siin on martsipanist jänes, mul oli see veel vanast ajast alles. See jänes on siis nagu jumal sinu kuu peal.
KAROLIINA: Ema, Tõnno võib solvuda!
PROUA PAUL: Miks? Ma mõtlesin, et nii on põnevam.
TÕNNO: See on väga tore! Kas ma tohin seda jumalat vaadata?
PROUA PAUL: See on sinu oma, söö kas või ära.
JAN: Kas see poleks natuke jumalavallatu tegu?
TÕNNO: Ei, see on ju tegelikult
