Mälestuste maja. Esimene raamat. Linda Goodnight

      „Ta ei veritse kuskilt,“ teatas Lizzy.

      Mehe pea viskus küljelt küljele, nii et pulstunud punakas habe sahises sinise särgi vastas. Mees mõmises seosetuid lauseid ja juhuslikke sõnu. „Tooge ämber! Nad tulevad. Donald! Donald!“

      Viimaks hakkas ta kileda häälega halama.

      „Kas ta on pime?“ Kapten Gadsden lehvitas klaasistunud silmade ees. Sellele ei järgnenud mingisugust reaktsiooni.

      Charlotte laskus mehe kõrvale põlvili, süda täis haletsust. „Tss, tss, te olete väljaspool hädaohtu.“

      Noor sõdur kahmas Charlotte’il käest ja sikutas seda valusalt. Naine võpatas, kuid ei tõmbunud eemale.