Oo jaa, see oli hästi välja kukkunud. Ta tõstis pilgu ja ootas, kulmud üles tõstetud, arvamust.
Grey köhatas kurgu puhtaks. „Sa ütlesid, et sa tegid supi ise, spetsiaalselt siia toomiseks?”
„Jah. Eile õhtul. See võttis paar tundi aega, aga ma tahtsin head algust ja ma aimasin, et täna siia saabudes pole aega seda teha.” Selles oli tal kahtlemata õigus olnud.
Mehe õlad tõusid liigutusega, mis paistis peegeldavat pigem vaimset kui füüsilist ebamugavust. Siis, sügavalt sisse hingates, tõstis ta supitassi suu juurde ja rüüpas selle põhjani ära. Tema silmad hiilgasid ja kui ta asetas tassi tagasi lauale, tõusis ta põskedele puna.
Sophi maailmas lõi särama päikesepaiste. Tibatilluke kahtluseiva oli temas juuri ajama hakanud, kuid mees seda ei teadnud ja oli tema tehtud söögi nagunii kärmelt nahka pannud.
„See meeldis sulle.” Heameel ja tükike tänulikkust täitis tema hääle. Grey Barlow’le meeldis tema supp. Soph peitis oma nina tassi varju, et naeratust varjata.
„See oli... väga maitsev.” Grey jõi veel vett.
Ka veest on talle kasu. Soph noogutas heakskiitvalt. Ta ei suutnud sinna midagi parata, et ta hakkas Greysse soojemalt suhtuma. Neil olid sarnased maitsed – vähemalt kulinaarsed –, isegi kui mees oli komplimenti väljendades natuke tagasihoidlik.
Hästi, selles polnud midagi halba, et mees talle meeldis, eeldusel, et ükski neist teistest algsetest reageeringutest taas välja ei löö.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
