digitaalajastu “maailmavaade”?
26 Raivo Vare: viirusepandeemia kui muutuste päästik
ETTEVÕTLUS
30 Viljar Arakas. Kolme lõvi kapitalism. Riigikapitalismi võidukäik koroonaajastul
33 Robert Kitt: miks Tšernobõl ei olnud must luik ehk miks vanaema hinda ei saa mõõta bensiiniliitrites
36 Tõnu Palm: majanduste taasavamine kui roheline tuli tunneli lõpus
38 Paavo Kangur: kes on koroonakriisi võitjad ja ellujääjad?
41 Kaido Pajumaa: juhi 5 surmapattu meeskonna motiveerimisel
42 Kaidi Ruusalepp: sõjaaja juhid ja rahuaja juhid
44 Tallinki juhatuse liige Piret Mürk-Dubout: me usume koostöösse.Eesti suurim tööandja kriisi lainetel
KULTUUR
48 Tõnu Õnnepalu. Vanadus ja surm
50 Valner Valme: kurvake kevad
52 Vilja Kiisler: “Eesti novell 2020” – kirev kokteil
54 Film. Süvavaatamise kadunud kunst
55 TMW juht Helen Sildna: tajume enam kui eales varem, kui väga me üksteisest sõltume
56 Johanna Maria Mängel: inspiratsioon isolatsioonist. Heli mõju
58 Armin Kõomägi. Novell. Sitt
60 Dünaamiline paugubänd Trad.Attack!
66 Hendrik Toompere. Elu ilma aplausita
68 Aavo Kokk: ümber palli
ELUSTIIL
70 Igor Sööt. Kauge veinimaailma pärl maakera kuklapoolel
74 Kadri Kroon: ei saa me läbi saarteta
76 Gastroaktivist Tauno Laasik: lisa ports armastust ja kirge, siis tuleb kõik hästi välja!
82 Priit Kuusk: kõikuvas ja õõtsuvas maailmas. Üksiolemise peaproov Admiral Bellingshauseni pardal
86 Fotolugu “Millest te unistate?”
90 Eia Uus: liblikaefekt
92 Disain, mis kujundab Eesti nägu maailmas
HEAOLU
96 Katrin Saali Saul: Monk ja Notsu isolaatoris
99 Kadi Kütt: introverdi teistsugune maailm
102 Andrus Kivirähk: molutamise kiituseks
104 Annika Laats: vabadus olla tänulik
106 Kristjan Port. Üksildase võitja needus. Kas olümpiamängudel on tulevikku?
108 Raul Oreškin: Sibulatee... või Kunstitee
112 Huumor
114 Intervjuu kunstnik Edward von Lõngusega
Kaanepildi autor on edward von lõngus.
Illustratsioonide autorid Marko Mäetamm ja ander avila.
Sisukord
Nr 5, suvi 2020
Kuhu minna, mida teha
FESTIVAL
MUSTJALA MUUSIKAFESTIVAL
17.–19. JUULI
Pikkade traditsioonidega Mustjala Muu-sikafestival on olnud aastaid mu lem-mik. Festivali menüüs on nii klassikalist kui ka nüüdismuusikat, folki ning jazzi. Muusika nautimiseks on korraldajad leidnud kohad, mis ise oma lugu räägi-vad. Maaliline Tagaranna kaluriküla, Saaremaa süvasadam ning erinevad kirikud on vaid mõned kohad, millega külastajaid üllatatakse. Publiku vaielda-matu lemmik on 1939. aastal nõukogude sõjaväelaste rajatud Ninase rannakait-sepatarei, mille kõhedusttekitavas õhk-konnas on aastate jooksul kõlanud mit-med maailma muusikakultuuri tipp-teosed. Planeeritud kava on küll olude sunnil pisut muudetud, kuid Ninase puhkeküla merelaval Küdema lahe ää-res esinevad seekord Siim Aimla džäss-kvartett & Teele Viira, Panga panga vabaõhukontsert on aga plaanitud pere-kontserdina Saaremaa artistide osalusel.
Kirjandushuviliste rõõmuks liitus eelmisel suvel selle sümpaatse festiva-liga esmakordselt ka Tagaranna küla- ja kirjanduspäev, kus sel aastal on lubanud üles astuda Tõnu Õnnepalu, Kristiina Ehin, kitarrist Heiki Mätlik jt.
www.mustjalafestival.ee
KLOOSTER
REOMÄE NUNNAKLOOSTER
Teel Kuressaarest Kuivastu poole, kümmekond kilomeetrit linnast väljas Reomäel asub armas ja tegus nunna-
klooster Püha Eelkäija Skiita, mille elanikud – maailma eri paigust pärit ja oma elu Jumala teenimisele pühen-danud nunnad – on tuntud avatuse ja rõõmsameelsuse poolest.
Skiita on avatud iga päev 8–20 ning nende eluoluga tutvumine on südant-kosutav vaheldus. Reomäe nunnad on osavad isemajandajad, mesinikud (me-silasperesid on ligi 50!) ning aiapidajad, kelle toodangut saab kloostrist kaasagi osta. Valik on rikkalik: mesi, kohapeal röstitud kohvioad, leedrisiirupid, olii-vid ja paljud muud hoidised. Külalised võetakse rõõmuga vastu ning keele-barjääri ei pea pelgama. Nunnadega saab rääkida eesti keeles, sest kohalik keel on ära õpitud. Praegu elab kloost-ris viis nunna, kes pärit Eestist, Saksa-maalt, Ameerikast ja Kreekast.
www.skiita.ee
MUUSIKA
