Ajulugu. Tauri Tallermaa
Чтение книги онлайн.
Читать онлайн книгу Ajulugu - Tauri Tallermaa страница 7
Suviti toimusid puhkekodus kaubandustöötajate päevad. Siis oli metsaalune täis telke ja rahvast oli palju. Küll müüdi igasugu kraami ning korraldati mänge ja võistlusi. Õhtuti käisid tuntud ansamblid tantsuks mängimas ja peod kestsid varajaste hommikutundideni. Vist. Päris kindel ei ole, sest küllap ma ikka õigel ajal magama läksin …
Oma lasteaiast mäletan aga veel üht pilti väga selgelt. Üks poiss oli meil kehva ja pikaldase söömisega. Kõik olid ammu lõpetanud, kui tema ikka nokkis toitu. Ja kuna lõunasöögi järel pidi kohe magama minema, siis juhtus tihti nii, et tal oli lõunauinakust ärgateski näiteks viineritükk veel suus. Mäletan seda aga seepärast, et selle poisiga käisin samas koolis ja samas klassis, mistõttu sai nalja ka hiljem teistele poistele räägitud. Nii on sedagi keeruline tõestada, et ma mäletan seda mälestust kindlasti just lasteaiast, mitte hilisematest vestlustest …
Emakeel
Ema sõnul olin ma mingil varajasel lasteaiaperioodil käinud venekeelses sõimerühmas. Tean seda ainult tema sõnade järgi ja olen näinud üht pilti, kus ma istun ilmselgelt mitte-eesti rahvusest põnnidega koos trepi peal. Kui palju ma sealt midagi vene keele kohta õppisin, ei oska öelda. Mõned aastad tagasi kuulsin ühe venelase kiidusõnu minu vene keele hääldamise ja väljendite kasutamise kohta. Võib olla, et mingi toonane mõju ajule oli, aga seda on väga keeruline tõestada. Pigem oli abiks kaks aastat vene keele praktikat Nõukogude armees.
Emakeele omandamine on selles vanuses lapsel eriti aktiivne. Väidetavalt võib 6-kuuse lapse panna ükskõik millisesse keelekeskkonda ja ta omandab selle keele emakeelena. Mis tähendab, et keelest arusaamine ja kogemuste kogumine algab juba väga varajasest elueast. Kusjuures huvitav on nii väikeste õppijate puhul see, et nemad ju ei õpi. Nemad omandavad vastuvaidlematult. Isegi emakeele õpetajad kinnitavad, et kuni 4.–5. eluaastani lapsed omandavad keele, alles hiljem hakkavad seda õppima.
Tänapäeval on päris palju lapsi kasvamas peredes, kus on kaks või rohkemgi keelt. Kuidas see lapsele mõjub või kuidas ta teeb keeltel vahet? Tema jaoks on alguses kõik keeled ju võõrkeeled. Tal on ka oma keel, millega ta püüab end väljendada, aga millegipärast ei saa teised sellest suurt midagi aru. Tegelikult ei olegi lapsel suurt vahet, mitut keelt tema ümber räägitakse. Pigem on küsimus selles, kas see on regulaarne ja järjepidev. Kui laps käib näiteks soomekeelses lasteaias, aga kodus ja sõpradega räägitakse ikka ainult rootsi keeles, siis võib lapsel ühel hetkel keeruliseks minna. Võib, aga ei pruugi. Laste aju on väga vastuvõtlik ja kiire. Aga et veidi lihtsam oleks, siis peaks ka väljaspool lasteaeda püüdma luua talle toetavat keskkonda teise keele omandamiseks. Sama on eesti lastega venekeelsetes lasteaedades ja/või vastupidi. Kui loota, et lasteaed teeb kogu õpetuse ära, siis tuletan meelde, et laps selles vanuses ei õpi, vaid omandab. Lastega tuleb tegeleda, mitte eeldada, et kõik toimib iseeneslikult.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.