silmitses õigeid sõnu otsides liivast maapinda. “Ma tean, et te olite Marcosse armunud. Ta rääkis, et kavatsesite abielluda ja veel lapsi saada. Loomulikult läheb teil aega, et oma kaotusest toibuda...”
“Vau! Pidage.” Tamara vehkis kätega. “Marc võis minusse armunud olla, aga ma polnud andnud nõusolekut temaga abielluda. Mina pidasin teda ainult sõbraks. Väga kalliks sõbraks.”
Armand kangestus. Iga lihas, iga mõte tardus musta jäässe. Lõpuks tõmbas ta sõrmedega läbi juuste. Ta polnud pühak, kuid ta ei suutnud sellest mõttest aru saada. “Preili Kendle, kas te magate tihti sõpradega?”
Tamara tõmbus võpatades tagasi, nagu oleks kõrvakiilu saanud. Ta haaras oma käekoti ja tõusis püsti. “Mulle aitab.”
Kui naine ringi keeras, haaras mees tal käsivarrest. Nad polnud veel lõpetanud.
Armand tõmbas Tamara tagasi. Kehaline kontakt tekitas füüsilise reaktsiooni, mis sööstis läbi mehe arterite, kõrvetades tema ihu samamoodi nagu tund aega tagasi, kui ta oli abieluettepaneku teinud ja naine oli tema najale kokku vajunud. Sellest täielikult teadlikuna tõusis mees aeglaselt püsti ja üritas selle tunde sügavamat tähendust mõista. Naise ehmunud pilgu järgi otsustades tundis temagi seda – seda hoovust, mis nende vahel paukus ja tuksles nagu võnklev tross.
Mehe pilk libises kuuma joonena üle naise huulte, nagu oleks uinuv loom end tema sees sirutanud ja haigutanud. “Te ei tundnud Marco suhtes seksuaalset tõmmet?”
Ometi kees nende kahe vahel eksimatu külgetõmme. Arusaadavatel põhjustel polnud Armand seda oodanud. Ta ei teadnud täpselt, mida sellega peale hakata – nii mõneski mõttes oli see tema jaoks esimene kord.
Enesevalitsust tagasi saades tõmbus Tamara mehe haardest kaugemale. “Marc oli lahke ja tähelepanelik ning jättis kõik muu, kui sõber teda vajas. See juhtus ühe korra.” Tamara haavatud süda paistis varjuna tema pilgust. “Ma ei eeldagi, et te sellest aru saaksite.”
Mehel kõrvetas rinnus, kuid ta pressis edasi. Tal polnud aega mõtiskleda selle üle, kes oli parem inimene olnud.
“Teil läks halvasti.” Ta teadis ka naise majast ja tulekahjust. “Aga täna on teil võimalus asju muuta.”
Abitu naeratus sikutas Tamara huuli. “Mõistuseabielu?” Varjamatu haavatavus, tema näo süütus, leidsid tee mehe ribide alla ja ta noogutas korra. Naine paistis Armandi pakkumise siirust kaaluvat, enne kui tema pilku tekkis uus hirm. “Mida teie sellest saate?”
Mees ei kõhelnud. “Sellel lapsel saab olema kaks vanemat.”
Naine ootas. “Ja?”
“On teil veel teist põhjust vaja?”
Tamara Kendle oli pärit purunenud kodust, palju vaesemast, kui mehe oma oli olnud. Isa ei olnud ja emal polnud haridust. Tamara lapsepõlve kõrval paistsid Armandi mured nagu liiga vähe kooki pühapäevasel piknikul. Sellele lapsele korraliku perekonna pakkumine pidi ju kindlasti piisavalt hea põhjus olema.
Kajakaparv lendas laiali, kui Tamara Armandi juurde rannamüüri äärde astus. Siin oli tuuleõhk tugevam ning see sasis naise juukseid, pannes need tumedate lintidena tema seljal tantsisklema.
Tamara pöördus näoga mehe poole, tema ilme oli tähelepanelik. “Härra De Luca, te ütlesite, et ma olen nutikas. Palun ärge põigelge minu küsimuse eest kõrvale.”
Hetke pärast hingas mees välja ja läks naise juurde. Ta toetas peopesad rinnakõrgusel asuvale käsipuule ja silmitses lainetavat merd. “Jah, on ka teine põhjus.” Naine pidi nagunii teada saama.
Tamara tõstis küünarnuki käsipuule ja toetas põse peopesale. “Ma kuulan.”
Armand haaras käsipuust. “Ma pean oma isa firma üle kontrolli saavutama. Tema testament jättis otsustava osa usaldusisiku käsutusse.”
“Ja kuidas mina sellega sobin?”
“Enne kui osakud minu käsutusse lähevad, tuleb üks tingimus täita. Ma pean muretsema järeltulija – lapse – oma kolmekümne kolmandaks sünnipäevaks. Teiste sõnadega on mul seitsme kuu pärast seaduslikku pärijat vaja.”
“Minu last?” Naine puhkes umbusklikult naerma. “Kas inimesed võivadki oma testamentides niimoodi teha? See kõlab keskaegselt.”
“Dante, minu isa, oli väga vanamoeline. Teadsin aastaid, et ta tahtis kindlustada, et minu kaudu liiguks tema pärand järgmisele põlvkonnale.” Armandi lõug tõmbus selgitust esitades pingule. “See on mõistetav.”
“Ja kui te tähtajaks pärijat ei muretse?”
“Kontrollpakk jääb minu isa parima sõbra, firma juriidilise nõustaja hoole alla.”
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
