paar paraadi ja etendatakse Kristuse sündi. Seda tahaks küll kohe väga näha, sest seal esineb ka elevant.“
„Kristuse sünni etenduses?“
„Ei maksa nii üllatunud olla. Kust sina tead, et Kristuse sünni juures elevanti polnud.“
„Olen üsna kindel, et ei olnud.“
„Priscilla osaleb paljudel üritustel. Ka tema on meie linna kodanik.“
„Priscilla nagu elevant?“
„Kas sa tead veel mõnd Priscillat?“ Ta riskis silmad avada ja oli rahul, et ei näinud silmanurgast ühtki verist sidet.
„Tema on tõesti ainus.“
„Nii, siit tuleb ära keerata,“ ütles Noelle, kui nad kurvi jõudsid. „Ja seda teed mööda linna välja. Franki teel tuleb keerata paremale.“
„Kes see Fank on?“
„Pole aimugi. Minu pood on muide Neljandal tänaval. Aga jah, Frank. Tundub, et mul on selle linna ajaloo kohta veel nii mõndagi õppida.“
„Sa tead juba elevandist. See on ka midagi.“
Noelle leidis, et see mees on meeldiv, ning mõtles, kas õnnestub teda kuidagi kohvile kutsuda, nii et kutse pole väga otse esitatud. Või siis õhtusöögile. Ta kiikas mehe suurtele kätele roolil ja mõtles, kui hulluks võiksid asjad minna, kui ta mainiks ööseks jäämist.
Noelle osutas oma poe poole, mille peale Gabriel auto tee äärde keeras.
Noelle pöördus mehe poole, valmis teda südamest tänama, kuid taipas siis, et on üks probleem. „Kuidas sa tagasi Gideoni juurde pääsed?“
„Mõtlesin Felicia üles otsida.“
Noelle riskis mehe haavatud käe poole kiigata, kuid keeras pilgu kõrvale, enne kui pea ringi käima hakkas. „Kas see pole liig?“
„Saan hakkama. Näita lihtsalt, mis suunas minna.“
Noelle vaatas talle naeratades silma. „Minu arusaamist mööda ütlesid sa ennist, et see pole piisav.“
„See käib üksnes sinu autojuhtimise kohta.“
„Tahaksin selle peale hea meelega solvuda, aga selle lumehange sõitmise värgi tõttu pole mul selleks õigust.“
Nad väljusid autost ja Noelle õpetas, kuidas Felicia kontorisse jõuda. Gabriel andis talle autovõtmed.
„Suur tänu, et mu linna tõid,“ ütles Noelle soovides, et tal see poiste-tüdrukute värk paremini välja kukuks. Omal ajal sai ta sellega päris hästi hakkama. Küllap annab tunda praktika puudumine. „Loodetavasti põrkame veel kokku. Mitte küll sõna otseses mõttes,“ lisas ta ikka veel lumist kaitsevõret uurides.
„See oleks tore,“ vastas mees.
Noelle vaatas mehele otsa, püüdes saada sotti, mida too küll mõtleb. Aga mehe tumesinistest silmadest polnud võimalik midagi välja lugeda. Gabriel naeratas, lehvitas talle, keeras ringi ja läks osutatud suunas.
Noelle vaatas talle järele. Kui mees ümber nurga keeras, läks tema oma poe poole, kuid jäi seisma, nähes uksel silti:
Läksin suusatama. Tulen pärastpoole tagasi.
Конец ознакомительного фрагмента.
Текст предоставлен ООО «ЛитРес».
Прочитайте эту книгу целиком, купив полную легальную версию на ЛитРес.
Безопасно оплатить книгу можно банковской картой Visa, MasterCard, Maestro, со счета мобильного телефона, с платежного терминала, в салоне МТС или Связной, через PayPal, WebMoney, Яндекс.Деньги, QIWI Кошелек, бонусными картами или другим удобным Вам способом.
