ning nende ja teiste avastuste põhjal tehtud järeldustele tuginedes teame, et universumid liiguvad korrapärases ja põhjalikult tundmaõpitud ringkäigus, mis on allutatud täiuslikule juhtimisele; majesteetliku väärikusega tiirlevad nad Esimese Suure Allika ja Keskme ning tema asupaigaks oleva universumi ümber.
15:1.2 (165.1) Avastasime juba ammu, et seitse superuniversumit liiguvad mööda tohutut ellipsit, hiiglaslikku pikaksvenitatud ringjoont. Teie Päikesesüsteem ning teised ajamaailmad ei söösta ilma kaardi ja kompassita sihitult kuskile kaardistamata kosmosesse. Kohalik universum, kuhu ka teie süsteem kuulub, järgib teatavat kindlat vastupäeva suunatud kurssi, osaledes keskset universumit ümbritsevas hiigelsuures ja hoogsas ringliikumises. See ruumirada on hästi kaardistatud ning superuniversumite tähevaatlejad tunnevad seda niisama põhjalikult nagu Urantia astronoomid teie Päikesesüsteemi kuuluvate planeetide orbiite.
15:1.3 (165.2) Nii kohalik kui ka superuniversum, kus Urantia paikneb, pole lõplikult korrastatud: teie kohalik universum asub paljude osaliselt lõpetatud füüsiliste loodute vahetus läheduses. Te kuulute ühte suhteliselt hilistest universumitest. Ent praegu ei paisku te juhitamatult kuskile kaardistamata kosmosesse ega söösta pimedast peast mingitesse tundmatutesse paikadesse. Te järgite superuniversumi ruumitasandi korrapärast ning kindlaksmääratud rada. Hetkel läbite te täpselt sedasama ruumi, mida teie planeedisüsteem või tema eelkäijad ajastute eest läbisid, ning kunagi kauges tulevikus sööstab samast ruumist, kus te praegu sellise kiirusega liigute, taas läbi teie Päikesesüsteem või siis tema järeltulijad.
15:1.4 (165.3) Praegusel ajastul ning nõnda, nagu Urantial suunast aru saadakse, liigub superuniversum number üks oma tiirlemistrajektooril praegu peaaegu täpselt põhja suunas, paiknedes Suurte Allikate ja Keskmete Paradiisi-asupaiga ning keskse Havona universumiga ligikaudu samal sirgel, neist ida pool. See idasuunaline, samuti vastav läänesuunaline asend, on mõlemad aja sfääride ning igavese Saare suurim võimalik füüsiline lähedus. Superuniversum number kaks asub põhjakaares ning on valmis alustama liikumist läände, number kolm aga hõivab praegu suure ruumiraja kõige põhjapoolsema lõigu, olles juba sooritanud pöörde, et alustada liikumist lõuna suunas. Number neli liigub võrdlemisi sirgjooneliselt lõunasse ning tema eesmised piirkonnad on jõudmas Suurte Keskmetega vastasseisu. Number viis on Suurtele Keskmetele lähimast punktist juba peaaegu et välja jõudnud ning liigub otse lõuna suunas, olles lähimal ajal valmis kalduma itta; number kuus võtab enda alla suurema osa trajektoori lõunakõverusest ehk selle lõigu, mille teie superuniversum on juba peaaegu läbinud.
15:1.5 (165.4) Teie kohalik universum nimega Nebadon kuulub Orvontoni, seitsmenda superuniversumi koosseisu ning tiirlemistrajektooril paikneb see esimese ja kuuenda superuniversumi vahel; hiljuti (selles mõttes, kuidas meie aega arvestame) asus ta läbima superuniversumi kosmosetasandi kagusegmenti. Praegusel hetkel on see Päikesesüsteem, kuhu Urantia kuulub, mõned miljardid aastad trajektoori lõunapoolsest haripunktist kaugemal, niisiis läbite te kohe kagulõigu ning hakkate kiiresti liikuma mööda pikka ja suhteliselt sirget põhjasuunalist rada. Lugematute ajastute vältel on Orvonton järginud seda peaaegu täpselt põhjakaarde kulgevat kurssi.
15:1.6 (165.5) Urantia kuulub süsteemi, mis paikneb teie kohaliku universumi piirimail, teie kohalik universum aga liigub praegu Orvontoni äärealadel. Teist väljaspool leidub veel teisigi süsteeme, ent ruumis asute te väga kaugel neist füüsilistest süsteemidest, mis tiirlevad mööda hiiglaslikku ringjoont Suure Allika ja Keskme suhtelises läheduses.
2. Superuniversumite ülesehitus
15:2.1 (165.6) Kosmoses leiduvate asustatud maailmade täpseid asukohti ning tegelikku hulka teab ainult Kõikne Isa, tema mõistab öelda nende kõikide nime ja arvu. Mina võin ainult välja pakkuda asustatud või asustamiskõlblike planeetide ligikaudse arvu, sest mõnes kohalikus universumis leidub rohkem mõistusliku elu jaoks sobivaid planeete kui teistes. Ka pole kõik kavandatud universumid veel üles ehitatud. Seepärast pakungi omapoolse hinnangu välja vaid selleks, et anda teile mõningat aimu ainelise loodu mõõtmatusest.
15:2.2 (166.1) Suuruniversumis on seitse superuniversumit, mis on moodustatud ligikaudu järgmiselt:
15:2.3 (166.2) 1. süsteem. Superhalduskonna põhiüksus koosneb umbkaudu tuhandest asustatud või asustamiskõlblikust maailmast. Sellesse rühma ei kuulu leegitsevad päikesed, külmad maailmad, kuumadele päikestele liiga lähedal paiknevad planeedid ega muud loodud-olendite jaoks sobimatud sfäärid. Neid tuhandet elu jaoks sobivaks kohandatud maailma nimetatakse süsteemiks, nooremates süsteemides aga võib vaid suhteliselt väike osa neist maailmadest olla asustatud. Iga asustatud planeeti juhib Planeedivürst, iga kohaliku süsteemi üle valitseb Süsteemi Suverään ning selle keskuseks on arhitektuurne sfäär;
15:2.4 (166.3) 2. tähtkuju. Sada süsteemi (ligemale 100 000 elamiseks sobivat planeeti) moodustavad tähtkuju. Igal tähtkujul on oma arhitektuurne keskussfäär ning tähtkuju juhivad kolm Vorondadek-Poega, Kõige Kõrgemat. Igas tähtkujus viibib vaatlejana ka Paradiisi-Kolmsuse suursaadik — Päevilt Ustav;
15:2.5 (166.4) 3. kohalik universum. Sada tähtkuju (umbes 10 000 000 asustamiseks sobilikku planeeti) moodustavad kohaliku universumi. Iga kohalikku universumit valitseb üks Miikaeli klassi kuuluvatest Jumala võrdväärsetest Loojatest-Poegadest ning seal on olemas oma imeline arhitektuurne keskusmaailm. Iga universum on õnnistatud Päevilt Ühtse ehk Paradiisi-Kolmsuse esindaja kohalolekuga;
15:2.6 (166.5) 4. väikesektor. Sada kohalikku universumit (ligi 1 000 000 000 elamiseks sobivat planeeti) moodustavad superuniversumi halduskonna väikesektori, millel on imeline keskusmaailm; sealt haldavad sektori valitsejad, Päevilt Uued, väikesektori tegemisi. Iga väikesektori keskuses on ametis kolm Päevilt Uut, Kolmsuse Ülimat Isiksust;
15:2.7 (166.6) 5. suursektor. Sada väikesektorit (umbes 100 000 000 000 elamiskõlblikku maailma) moodustavad ühe suursektori. Igal suursektoril on olemas suurepärane keskus ning sektorit juhivad kolm Päevilt Täiuslikku, Kolmsuse Ülimat Isiksust;
15:2.8 (166.7) 6. superuniversum. Kümme suursektorit (ligemale 1 000 000 000 000 asustamiskõlblikku planeeti) moodustavad superuniversumi. Iga superuniversum on varustatud hiigelsuure ja hiilgava keskusmaailmaga ning seda valitsevad kolm Päevilt Vana;
15:2.9 (166.8) 7. suuruniversum. Seitse superuniversumit moodustavad praeguse korrastatud suuruniversumi, mis koosneb umbkaudu seitsmest triljonist eluks sobivast maailmast, millele lisanduvad arhitektuursed sfäärid ning Havona üks miljard asustatud sfääri. Superuniversumeid valitsevad ja haldavad Paradiisist kaudselt ning peegelduvuse teel Seitse Meistervaimu. Havona miljardit maailma haldavad vahetult Päevilt Igavesed: igat sellist täiuslikku sfääri juhib üks niisugune Kolmsuse Ülim Isiksus.
15:2.10 (167.1) Kui Paradiisi-Havona sfäärid välja arvata, siis sisaldab universumi korrastamise plaan järgmisi üksusi:
15:2.11 (167.2) superuniversumeid . . . . . . . . . . . . 7
15:2.12 (167.3) suursektoreid . . . . . . . . . . . . . 70
15:2.13 (167.4) väikesektoreid . . . . . . . . . . . . 7 000
15:2.14 (167.5) kohalikke universumeid . . . . . . . . . 700 000
15:2.15 (167.6) tähtkujusid . . . . . . . . . 70 000 000
15:2.16 (167.7) kohalikke süsteeme . . . . . . . . 7 000 000 000
15:2.17 (167.8) asustamiskõlblikke planeete . . 7 000 000 000 000
15:2.18 (167.9) Igaüks neist seitsmest superuniversumist on moodustatud ligikaudu järgmisel põhimõttel:
15:2.19
